Ehitus. Ehitajate hämarad ajad

Tänavune üks märksõna on uus Euroopa Liidu rahastamisperiood aastateks 2014–2020, kus investeeringute ja seega ka riigihangete osakaal väheneb üüratult.

“Räägitud on isegi kuni kahekordsest ehitusinvesteeringute arvu vähenemisest,” lausus ehitusettevõtjate liidu (EEEL) tegevdirektor Indrek Peterson.

Eratellijad veidi elavnevad. Petersoni hinnangul jäävad ehitusettevõtted tänavu pingelisse seisu, kuna Eesti turul on tihe konkurents. Et mitte­eluhoonete ehitamine moodustab ehitusturu lõvi­osa, ei leevenda olukorda palju ka erainvestori elavnemine.

Eluhooneid on hakatud rohkem ehitama. See tendents peaks jätkuma ka 2014. aastal, kinnitab ehituslubade väljastamise statistika.

Päris halb ei ole olukord Petersoni hinnangul ka teede ja rajatiste ehituses, sest selles valdkonnas on uusi investeeringuid kavandatud sama palju kui lõppeval perioodil – kui ainult suudetaks ­uude rahastamisperioodi kavandatud meetmed õigel ajal käivitada.

“Kui nüüd arvuline näide tuua, siis ehitusmaht väheneb umbes kümnendiku võrra,” kommenteeris Peterson.

Merko otsib uusi võimalusi. ASi Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink märkis, et kuna tänavu on oodata riigitellimuste vähenemist, keskendutakse eelkõige eratellijale ja uutele äri­segmentidele.

Näiteks on ettevõte valmis osalema kinnisvara arendusprojektide kaasfinantseerimises, samuti pakuvad huvi avaliku ja erasektori koostöös tehtavad ehitushanked. Trink lisas, et täiendavaid ärivõimalusi otsitakse kogu aeg.

Valdavalt Lõuna-Eestis tegutseva ehitusettevõtte AS Semuehitus juht ja omanik Meelis ­Munski rääkis, et vähemasti uue aasta alguses on oodata üsna vaikset aega.

Ta märkis, et Lõuna-Eestis ei kipu ka erakapital aasta alguses ehitusse investeerima ja õigupoolest on erainvesteeringud Eesti lõunaosas üldse tagasihoidlikud. “Kuni aprillini on küll keeruline,” kommenteeris Munski.

Kui ehitusmaht alanud aastal väheneb, siis hinna­tase pigem kõigub – ühelt poolt toob ehitus­hangete vähenemine kaasa konkurentsi tihenemise, mis ehitushindu alla surub, teiselt poolt jätkub sisendhindade tõus, mis survestab hindasid altpoolt. “Siit võiks eeldada, et ehitusettevõtetel väheneb lähitulevikus ka keskmine kasumimarginaal,” selgitas Peterson.

Andres Trink hüppelisi muutusi ehitushindades sel aastal ei prognoosi. “Ehitusaktiivsust mõjutab riigihangete läbiviimise tempo, kus prognoosime ajutist langust. Erasektori tellimused jäävad tänavusega enam-vähem samale tasemele, korteri­turg jätkab mõõdukat kasvu,” rääkis ta.

Palk saab tõusta koondatute arvel. Mis puudutab ette­võtete tööjõukulusid, siis peaksid need ­­Petersoni hinnangul jääma 2014. aastal suures plaanis samaks – ühest küljest peaks palgatase mõneti veel kerkima, kuid teisest küljest on oodata hõivatute arvu tuntavat vähenemist. See peaks Petersoni sõnul tööjõukulud üldises pildis tasa­kaalus hoidma.

Meelis Munski lausus, et kuna turg korrigeerub praegu üsna aktiivselt, on Semuehitus pidanud koondama palju töötajaid. “Äris peab lähtuma reaalsetest näitajatest. Kui ressursse on, aga tööd napib, tuleb koondada. Midagi pole teha,” selgitas ta.

Siiski märkis Munski, et midagi ülemäära katastroofilist ehitusturul lahti ega tulemas pole. “Olukord pole kindlasti pingelisem kui aastail 2009–2010, tuleb vaid väiksemate mahtudega kohaneda,” ütles ta.

Pille kotti ilmselt ei panda. Turu pingestuv olukord paneb küsima, kas mõni ettevõte võib olelusvõitluses alla anda. Näiteks teatas ehituskontsern Skanska AS novembris, et lahkub 2014. aastal Eesti turult. Lahkumisotsuse põhjuseks nimetas Skanska Oy peadirektori asetäitja Tuomas ­Särkilahti Eesti turu väiksust, ebastabiilsust ja siinset väga tihedat konkurentsi.

Indrek Petersoni hinnangul on raske öelda, kas veel mõni ettevõte võiks tihedas konkurentsis pillid kotti panna. Ta on seisukohal, et pigem siiski mitte. Tema hinnangul on Eesti ehitussektori mure­kohad hoopis liiga kõikuv turg ja ettevõtluskeskkond, kus ei suudeta piisaval määral ausat konkurentsi tagada.

Petersoni hinnangul on turul küllalt ettevõtteid, kes ei mängi kõige ausamat mängu, näiteks maksavad ümbrikupalka, tegelevad käibemaksupettustega ja rikuvad riigihankelepinguid. Kahjuks ei suudeta nende firmade osalemist hangetel kuidagi piirata.

“On ju selge, et sellises olukorras on ausatel ette­võtjatel äärmiselt keeruline konkurentsis püsida. Nii mõnigi on sunnitud valima, kas ebaausa mänguga kaasa minna või turult lahkuda,” selgitas Peterson.

Meelis Munski märkis, et kuna Lõuna-Eestis on konkurents väga tihe, jäävad turule vaid tugevamad. Ettevõtteil, kellel on portfell täis ja mahuga kõik korras, pole tema hinnangul kuigi keerulisi olukordi ja raskeid otsuseid oodata, kuid neil, kel tööd napib, võib väga pingeliseks minna.

Olulised seadusemuudatused. Uuel aastal mõjutavad ehitusettevõtjate käekäiku ja ettevõtluskeskkonda kavandatavad seadusemuudatused. Näiteks uueneb ehitusseadustik ja 1. juulist rakendub uue töötaja maksuametis registreerimise nõue alates töölevõtmise esimesest päevast.

Mõju avaldavad ka võimalikud muudatused maksuseadustes. “On igati mõistetav, et maksuamet tahab parandada maksude laekumist ja proovib maksuauke täita, aga ettevõtjate seisukohalt poleks siiski õiglane, kui sellega kaasneb ­ausatele ettevõtjatele oluline bürokraatiakoormuse suurenemine,” rääkis Peterson.

Seaduste muutmiste üks peaeesmärk peaks  ehitusettevõtjate liidu juhi hinnangul siiski olema ausaid mängureegleid tagava stabiilse ettevõtluskeskkonna kujundamine. “Kui see eesmärk on täidetud, siis paraneb kindlasti ka ettevõtete maksekäitumine,” leidis ta.