Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Madal inflatsioon teeb Euroopas muret

09. jaanuar 2014, 00:00

Täna esimest korda ametlikult Euroopa Keskpanga intressinõupidamisel osalev Läti keskpanga juht Ilmars Rimsevics saab kohe ühel kesksemal teemal kaasa rääkida.

Läti on üks kolmest euroala riigist, kus tarbijahinnad on languses juba ka aasta baasil.

Eurostati värske hinnang detsembri inflatsioonile tekitas euroalal taas hinnalanguse ehk deflatsioonikartusi. See näitas inflatsiooni aeglustumist 0,8%-le, kusjuures alusinflatsioon, kust heitlikumad toiduainete ja energia hinnad on välja jäetud, on madalaimal tasemel euro käibeletulekust.

Siiski on analüütikud keskpanga tänase intressinõupidamise eel valdavalt seda meelt, et euro­ala enim jälgitud baasintressi määr jääb 0,25% tasemel muutmata.

Ent viimase intressikärpe mullu novembris põhjustas just ootamatult järsk euro­ala inflatsiooni aeglustumine.

Sekkumiseks vaja tõsisemat ohtu. “Euroopa Keskpank on surve all omapoolseid meetmeid lisada, kuid meie eeldame järgmisi samme rahapoliitika tuntavaks leevendamiseks alles siis, kui mingi tõsine šokk ähvardab majanduskasvu ja inflatsiooni nulli viia,” ütles ajalehele Wall Street Journal J.P. Morgani ökonomist Greg Fuezi.

Ka Nordea pank leidis oma kommentaaris, et 0,8%ne inflatsioon sunnib Euroopa Keskpanka küll täiendavaid meetmeid kaaluma, kuid ei ole veel nii madal, et praegu intressimäära langetada.

Positiivsed märgid. Seda enam, et on ka häid ­uudiseid.  Saksamaa jaemüügi kasv oli üle ootuste hea, häid uudiseid on Hispaaniast ning usaldus­indeksid viitavad laiemalt kogu euroala majanduse toibumisele. Ehkki mitte küll veel tempos, mis tööpuudust rekordiliselt 12,1% tasemelt alla tooks.

Nädala üks parimaid uudiseid euroalale on Iirimaa uhke naasmine võlakirjaturgudele. Iiri valitsuse esimene iseseisev kümneaastaste võlakirjade müük pärast läinud kuul IMFi ja ELi abipaketi alt väljumist märgiti neljakordselt üle.

“See võlakirjamüük näitab, et Iirimaa on ELi/IMFi käenduse alt väljas,” ütles Iiri rahandusminister Michael Noonan. “Intressimääraks kujunenud 3,54% näitab Iirimaa rahvusvahelise reputatsiooni tugevust ja toob meid oluliselt lähemale intressimääradele, millega saavad laenu Euroopa tugevaimad majandused.”

2011. aastal nõudsid investorid Iirimaale kümneks aastaks laenamise eest intressiks 15%. Iiri edu tõi alla ka teiste euroala raskustes riikide laenukulud.

Teisalt ei vaja Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi praegu kindlasti uut teravat vastasseisu Saksa keskpanga juhi Jens Weidmanniga, kes on olnud üks suuremaid keskpanga kriisimeetmete kriitikuid.

Saksa konstitutsioonikohus on langetamas otsust, kas Euroopa Keskpanga lubadus teha vajadusel euroala riikide võlakirjaturul piiramatus mahus tugioste on ikka vastavuses Saksamaa põhiseadusega. Keskpank ei ole seda hooba seni kasutanud, kuna turgude rahustamiseks on piisanud selle olemasolust. Läinud aasta lõpul Saksa väljaandele Der Spiegel antud intervjuus kinnitas Draghi, et ei näe keskpanga sekkumiseks praegu vajadust.

Võimalikest stiimulitest on siiski kaalumisel uus intressikärbe, uus voor likviidsuslaene, negatiivne hoiuseintress keskpangas, varaga tagatud võlakirjade tugiostud (kaalutud on väikese ja keskmise suurusega ettevõtete laenude pakendamist, mis leevendaks ka laenupõuda).

Raha püsib odav. Täiendavaid kriisimeetmeid  kaaludes lahkneb Euroopa Keskpanga kurss USA keskpanga plaanidest, kus Ben Bernanke annab kuu lõpus ohjad üle Janet Yellenile.

Tugiostude vähendamisega võlakirjaturul hakkab USA keskpank stiimulit koomale tõmbama, kuna majandus on Euroopaga võrreldes jõudsamalt toibumas. Stiimulit on vähendamas ka Suurbritannia keskpank, mis muretseb kuumava kinnisvaraturu pärast.

See ei tähenda veel lõppu odavale rahale – kõik suured keskpangad on lubanud intressimäärad pikalt rekordmadalal hoida, et majandusele toibumisaega anda.

  • Euroopa Parlament pole rahul pangaprobleemide lahendusega

Euroopa Parlamendis pangandusliidu teemat vedav Portugali saadik Elisa Ferreira leiab, et liikmesriikidele tuleks panganduskriiside lahendamisel vähem sõnaõigust jätta.
Euroopa Parlament toetab pigem Euroopa Komisjoni algset kriisilahenduse ettepanekut, mille järgi oleks otsustamine, kas raskustes pank sulgeda või saneerida, viidud kesktasandile ELi instantsi pädevusse. Kavas on luua ka 55 mld euro suurune fond kulude katteks.
Jõulude eel sündinud ELi rahandusministrite kokkulepe pankade kriisilahendusest andis tulemuseks keerulise ja bürokraatliku süsteemi, kus liikmesriikidele jäi alles arvestatav sõnaõigus. Seaduseks saamiseks  tuleb nüüd leida kompromiss liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi seisu­kohtade vahel.
“Seda ei peaks määrama erinevate liikmesriikide jõupositsioon nõukogus, kas mõne panga puhul on vaja sekkuda või ei,” ütles Ferreira intervjuus Taani majanduslehele Börsen. “Selline otsus tuleb teha neutraalse hinnangu põhjal, kas konkreetne pank on elujõuline või mitte.” 
Ferreira sõna loeb, sest tema juhib eile alanud läbirääkimisi Euroopa Parlamendi poolelt. Eesmärk on kriisilahendusmehhanism paika saada enne 25. mail toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.
 Ferreira pelgab lehmakauplemist, mis annaks eelise jõukamate riikide pankadele.
“Me ei pea sõlmima halba kokkulepet üksnes kokkuleppe enda pärast, kuna see õõnestaks kogu pangandusliidu struktuuri,” ütles Ferreira.
Pangandusliit on olulisimaid komponente euroala võlakriisi lahendamiseks. Liitu luuakse, et piiriüleselt tegutsevate pankade jaoks oleks ka ühtne järelevalve ja kriisilahendus. Edaspidi ei või pangaprobleemid euro­ala liikmesriike enam pankroti­ohtu ajada. Sellest sõltub euro ja Euroopa majanduse käekäik.

 

Tasub teada

  • Miks karta deflatsiooni?

Nõudlus kannatab deflatsiooni pärast. Selle tagajärg on majandusaktiivsuse langus, stagnatsioon. Mõju tuleb sellest, kui hinnalangust oodates viivitatakse ostudega või kui reaalintressi tõus laenamise kallimaks teeb – laenuvõtjad on reeglina julgemad tarbijad.
Vähene nõudlus pärsib ettevõtete investeeringuid ja töökohtade loomist.
võlgade tagasimaksmine kannatab deflatsiooni pärast. See aga tähendaks ­euroala raskustes riikidele valulisemat kohanemisprotsessi. Kui võlakoorem visalt alaneb, võib turgudele naasta hirm ühe või teise euroala riigi maksevõime üle.
Euroopa Keskpank on sihiks seadnud inflatsiooni 2% tasemel, mis oleks deflatsiooni eest piisav puhver. Novembris oli euroala 18 riigist 11 inflatsioon aasta baasil alla 1%. Üle 2% oli see vaid Eestis (Eestis on kuude võrdluses hinnad langenud kuus kuud järjest).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. January 2014, 19:43
Otsi:

Ava täpsem otsing