Konkurentsiameti heakskiit ei välista ettevõtja vastutust

Erinevalt maksu- ja tolliametist ei ole konkurentsiametil ­õigust anda siduvaid eel­otsuseid. Lisaks kaotati 2006. aastal ka konkurentsiameti ­õigus anda välja nn individuaalseid erandeid. Sellest hoolimata on konkurentsiamet tihti tulnud ettevõtjatele appi ning andnud nende planeeritavale tegevusele konkurentsi­õigusliku hinnangu.

Erinevad hinnagud. Need hinnangud on olnud erineva kindlusastmega. Enamasti on ettevõtjad saanud oma käitumise õiguspärasusele kinnituse, kuid mõnel juhul on ettevõtjad vastuse ebamäärasuse tõttu varem planeeritud tegevusest ka loobunud.

Riigikohus on näiteks KPK Teedeehituse kaasuses pidanud mõeldavaks, et avalikult koostööd tegevad ettevõtjad tegutsevad karistusõiguslikus mõttes keelueksimuses (st uskudes, et nende koostöö on õiguslikult lubatav), mis välistab süü ja seega ka vastutuse. Selliste ettevõtjate alla võib paigutada needki, kes on oma tegevusest konkurentsiametile eelnevalt teada andnud. Siiski tuleb arvestada, et nii konkurentsiamet kui ka kohus võivad teha ka vastupidise otsuse ning panna ettevõtja vastutama.

Otsus on ettevõtjale siduv. Erinevalt eelhinnangust on aga rikkumismenetluse käigus tehtav konkurentsiameti otsus ettevõtjale siduv. Samas ei välista ka sellisel juhul positiivne otsus ettevõtja vastutust. Esiteks, kui kohus leiab, et ettevõtja on konkurentsireegleid rikkunud, võib ta siiski teha otsuse ettevõtja kahjuks (tunnustada tehingu tühisust, nõuda ettevõtjalt kahju hüvitamist vms).

Teine võimalik vastutuse alus on Euroopa Komisjoni menetlus ELi konkurentsiõiguse alusel. Nii kinnitas Euroopa Kohus 2013. aastal tehtud otsuses, et ettevõtja ei saa tugineda riikliku konkurentsiameti positiivsele otsusele, kui tema tegevus tegelikult ELi reeglitele ei vastanud – seda isegi juhul, kui konkurentsiamet on teinud otsuse ELi õigusele tuginedes.