Debatt. Euroraha kiirendab arengut

Euroraha ei jagata selle järgi, kuidas kohalik omavalitsus suudab vastavalt tekkinud võimalustele raha n-ö koju tuua. Euroraha eesmärk on arendada Eesti majandust ja taristut. Kui seni on eurorahaga korda saanud peamiselt teed, hooned ja torud, siis uuel rahastusperioodil on kavas tõsta kohalike omavalitsuste konkurentsivõimet ja võimekust osutada avalikke teenuseid. Kui omavalitsuse projekt vastab toetusmeetme tingimustele ja eesmärkidele, konkureerib see samadel alustel kõikide teiste projektidega ka uuel perioodil.

Peegeldab kriisiaega. Riigikontrolli audit peegeldab kriisiaegset olukorda, kui järsu tulude vähenemise tõttu pidid korrektiive kuludes tegema nii keskvalitsus kui ka omavalitsused. Majanduslanguse ja erakorraliste laenupiirangute tõttu suurenes euroraha ja muu välisabi (sh CO2 rahad) osakaal omavalitsuste investeeringutes 2009. aasta 24%-lt 2011. aastaks üle 40%. Seda mõjutas osaliselt ka valitsuse toonane otsus ELi struktuurivahendeid kiiremini kasutusele võtta, et suurendada majanduskasvu ja tööhõivet.

Juba 2012. aastal hakkas ­euroraha osakaal omavalitsuste investeeringutes vähenema ja prognoosi järgi on omavalitsuste investeerimisvõime struktuurivahendite 2014–2020 perioodil kõrgem. Seetõttu ei saa auditis tehtud järeldust oma­valistuste suure välistoetuste osakaalu kohta laiendada tulevastele aastatele.

Mis puudutab kriitikat dokumentide ebakõla kohta kavandatavate investeeringutega, siis arengukavas plaanitaksegi kõik prioriteetsed tegevused, kuid eelarvestrateegias kajastatakse ainult rahalise kattega tegevused ja investeeringud. Kui strateegias kajastuksid kõik soovinvesteeringud, halveneks võimalus hinnata, mida omavalitsus suudab lähtuvalt finantsvõimalustest ellu viia ja kuidas see mõjutab tema finantssuutlikkust. Iga omavalitsus peab ise otsustama, millised objektid on eelarvestrateegias kavandamiseks olulised.

Rahastamise kujundamine. Omavalitsuste rahastamise kujundamisega tegeleb rahandusministeerium koostöös seadusandja, ministeeriumide ja omavalitsusliitudega pidevalt. Riigikogus arutatava riigieelarve seaduse eelnõuga ongi kavas korrastada riigieelarvest antavate toetuste süsteemi.