Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mullune aasta tõi üle ootuste hea traktorimüügi

16. jaanuar 2014, 00:00

Traktorimüüjate hinnangul oli 2013. aasta neile väga edukas – müügile aitasid kaasa soodsad ilmastikuolud, teravilja- ja piimahindade tõus ning finantseerimisasutuste ja Euroopa Liidu lahke käsi. 2014. aasta puhul ollakse skeptilisemad ning nii häid müüginumbreid ei oodata.

“Eelmisel aastal oli selgelt tunda, et tootjad tegid suuremaid investeeringuid masinapargi uuendamiseks kui varasematel aastatel. Kui varem mõjutas kliendi otsust masina valimisel eelkõige hind, siis mullu oli määrav masina kvaliteet ja efektiivsus,” ütles Janar Sihv Viljandimaal põllutöömasinate ja nende varuosade müügi ning hooldusega tegelevast Flint Kaubandus OÜst. “Meie esindatavate TYM traktorite müük ületas niigi kõrgeks prognoositud tulemust veerandi võrra.”

Tema sõnul mõjutas müüki ka ilmastik: eelnevad kolm lume­rohket talve panid ettevõtjad varakult muretsema ja lumetõrjevahenditesse tehti investeeringuid varem ning suuremas mahtus.

“Traktorite mudelivalikus läksid mullu kaubaks suhteliselt võrdselt kõik mudelid. Muide, maanteeameti statistikast on reaalsed müügitulemused üsna erinevad, kuna eri valdkondades töötavaid traktoreid nagu farmitraktorid, aianditraktorid, laoplatsidel töötavad väiketraktorid jms sageli ei registreerita,” ütles ta.

Uute traktorite müügis mullu neljandal kohal olnud Case IH müüja ASi Dotnuvos Projektai jaoks võib samuti läinud aastat väga edukaks lugeda. Case IH traktorite müük kerkis aasta varasemaga võrreldes 50%.

“Eks traktorite müük oli mullu kogu Eestis suurem. Siin aitasid kaasa soodsad majanduslikud olud, kõrged rapsi- ja teraviljahinnad pärast 2012. aasta saagikoristust ning teisel poolaastal tõusnud piima kokkuostuhinnad, mis andis ka piimatootjatele võimalusi rohkem investeerida. Meie kasvust tuli suur osa konkurentide arvel ehk meil õnnestus oma traktoribrändi turuosa suurendada. Samuti oli hea koostöö finantseerimisasutustega, mis võimaldas põllumeestel suuremaid väljaminekuid teha,” selgitas ASi Dotnuvos Projektai juhataja Toomas Kulu.

Ka Dotnuvos Projektai müüs suhteliselt võrdselt igas suuruses masinaid, samuti kasvas haakeriistade müük – atrasid, niidukeid, taimekaitsepritse ja väetiselaotureid müüdi rohkem kui 2012. aastal.

Eesti põllumees eelistab rikkalikumat varustust. “Kuna tegutseme ka Lätis ja Leedus, võime öelda, et Leedus müüsime mullu umbes 2012. aastaga sama palju masinaid, Läti turg oli aga languses,” rääkis Kulu.

“Kui võrrelda teisi Balti riike Eestiga, eelistavad meie inimesed Lääne-Euroopast pärit traktorimarkide puhul rikkalikuma varustusega masinaid, et töö saaks tehtud efektiivsemalt ja mugavamalt.”

Dotnuvos Projektai müüs muide eelmisel aastal Eestisse masina, millist pole veel liikumas Lätis, Leedus ega Soomes – selleks on 600-hobujõuline roomikutega traktor Case IH Quadtrac 600. “Eks seegi näitab Eesti põllumeeste edumeelsust ja võimekust investeerida ning soovi tootmist efektiivsemaks muuta,” ütles Kulu ja prognoosis, et 2014. aasta nii särav traktorimüüjate jaoks tõenäoliselt ei tule.

Euroopa Liidu raha oli abiks. John Deere’i traktoreid müüva Stokker Agri OÜ juhataja Priit Printsi sõnul on samuti põllumeeste jaoks viimased paar aastat olnud edukad ning lisaks tõi Euroopa Liidu eelarveperioodi viimane aasta investeerimistoetustena turule suure hulga finantsvahendeid.

“Näha oli turu “polariseerumist” – kasvas nii väiksemate alla 120 hj traktorite kui ka suurte, üle 280 hj traktorite turg. Samas keskmise võimsusklassi turg oli languses,” kõneleb Prints. “Suurte traktorite puhul on kasv tingitud sellest, et suuremad maahari­jad võtsid kasutusele tootlikumad põlluharimisriistad. Väiksemas võimsusklassis mõjutas turgu suur toetusega ostetud masinate osakaal. Oma postiivset mõju avaldasid turu kasvule ka soodsad finatseerimispakkumised.”

Ka Stokker Agri jaoks oli 2013. aasta traktorite müügis läbi aegade parim. Kogu turul oli enimmüüdud traktori mudeliks 100-hobujõuline John Deere 5100M. Samas on ka uued 8R ja 7R seeria masinad ülipopulaarsed üle 200-hobujõuliste masinate klassis.

Deutz-Fahr traktorite ning Krone ja Amazone põllumajandusmasinate müüja Jatiina OÜ traktorite tootejuht Einar Mikson ütles, et kõige enam soosiski Eestis põllutöömasinate ostu Euroopa Liidu toetus, mis võimaldas soetada paremaid masinaid ja kasutada efektiivsemaid viljelusviise. “Kindlasti on oma osa ka ilmal, mille kohta eelmisel aastal nuriseda ei saanud. Küll aga võib mõningast müüginumbrite vähenemist prognoosida käesolevaks aastaks, kuna Euroopa Liidu eelarveperiood vahetus ja toetuste osas on oodata väikest pausi.”

Mikson nentis, et Eesti ja lähiriikide võrdluses on kõige suurem erinevus meist põhja poole jäävate riikidega, kus talupidamise traditsioone ei ole vägivaldselt katkestatud ja toetus maaettevõtlusele on suurem. “Seal on väiksemad ja elujõulused talud, mille hobujõudude vajadus on kindlasti väiksem Eesti ja teiste nn endiste sotsialismimaade omast. Saime pärandiks endised kolhoosid ja sovhoosid, suured põllumassiivid, mis nõuavad võimsaid traktoreid, suuri haakeriistasid ja iseliikuvaid seadmeid,” selgitas ta.

Samas oli Jatiina klientidel suurem huvi väiksemate, 100 hj traktorite vastu, mis on sobilikud ennekõike väiksematesse ettevõtetesse, farmidesse ning laaduriga töödeks.

  • Mullusele rekordaastale järgneb tänavu langus

Silver Kuus, Nordea Finance Estonia juhatuse esimees
Möödunud aasta oli Eesti põllumajandussektoris kõige aktiivsem investeerimis­aasta Eesti Vabariigi taasiseseisvumisperioodil.
Investeeringutest ligi pool tehti liikuvatesse põllumajandusmasinatesse ja -seadmetesse, mille investeeringute kogumaht oli kolme esimese kvartaliga ligi 87 miljonit eurot ning aasta kokkuvõttes võib oodata tulemuseks 115–120 miljonit eurot. Aktiivsust oli märgata ka põllumajandusmasinate liisinguturul, kus uusi masinaid finantseeriti 105 miljoni euro ulatuses. Toidutootjate masinate uute liisingukrediitide kogumaht kasvas aastases võrdluses märkimisväärsed 31%.
Eesti toidutootmise sektori tootlus ja osakaal riigi SKPs on viimastel aastatel jõudsasti kasvanud, kosunud on ka rahvusvaheline konkurentsivõime. Jätkuvalt on nõudlus ka põhivara investeeringute järele meie põllumajandussektoris, et moderniseerida tootmisüksusi.

Põllumajandusmasinaid ostetakse veerandi võrra vähem. Vaatamata sektori suhteliselt heale rahalisele olukorrale (2012–2013 saagid, toodangu väljamüügihinnad) ning reaalsele investeerimisvajadustele näeme 2014. aastaks ette märkimisväärset investeerimismahtude tagasitõmbumist põllumajandusmasinate segmendis.
Meie arvates soetatakse sellel aastal põllumajandusmasinaid ligi 25–30% vähem kui 2013. aastal. Põhjuseks on peamiselt kaks. Esiteks on 2014. aasta vaheaasta Euroopa Liidu investeerimistoetuste väljastamisel, uusi vahendeid märkimisväärses mahus masinate ostuks on oodata alles 2015. aasta I kvartalis. Investeerimistoetuste ajutine seiskumine puudutab eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega toidutootjaid, vähem suurtootmisi. Siin on riigil mõttekoht, kas näiteks oleks mõistlik seda “auku” Euroopa Liidu investeerimistoetuste väljastamisel ajutiselt ja kasvõi osaliselt tasandada Eesti riigi kohalike investeerimistoetustega.

Maa on aina kallimaks läinud. Teiseks põhjuseks investeeringute vähenemisele masinate soetamisel on asjaolu, et põllumajandusmaa ostu ja rendihinnad on viimasel kahel aastal kiiresti kasvanud ja ettevõtjad on sunnitud oma tuleviku tagala ja kulutõusude vastu kindlustamiseks täna suunama ressursse maa ostmiseks. Täna on Eestis ligi pool põllumajandusmaa kasutusest rendimaade all, mille hinnad kasvavad samas tempos maa ostuhindadega. Maa ostu- ja rendihinna tõusu on toonud kaasa viimaste aastate head majandustulemused põllumajandussektoris, maa suhteline odavus teiste Euroopa riikidega võrreldes ning tuleviku rahavoogude paranemine tänu uutele kasvanud otsetoetuste määradele Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil 2014–2020.
Suuremat põllumajandusmasinate investeerimismahtude langust aitavad ära hoida suuremate põllumajandusettevõtete investeeringud, kes ka varem ei ole oluliselt osa saanud Euroopa Liidu investeerimistoetustest. Nende ettevõtete areng tootmise efektiivsemaks muutmisel jätkub ka tänavu. Arengule kaasa aitav on loomulikult ka rahapaigutus uude tehnikasse. Põllumajanduse suurettevõtete reaalsed väljavaated rahalisi vahendeid kaasata nii maa kui ka seadmete ostmiseks 2014. aastal on endiselt suhteliselt head.

 

Tasub teada

  • Populaarsemad registreeritud traktorid

2012
Johne Deere 135
New Holland 129
Valtra 98
MTZ 55
Case IH 50

2013
Johne Deere 165
New Holland 147
Valtra 81
Case IH 73
TYM 57

Allikas: Maanteeamet

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. January 2014, 15:29
Otsi:

Ava täpsem otsing