Riigikontroll: veevärgi korrastamine nõuab lisaraha ja -aega

Indrek Kald 15. jaanuar 2014, 12:15

Riigikontrolli teatel nõuab Eesti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kordategemine kavandatust rohkem raha ja aega.

Riigikontrolli audit näitab, et riigil ei õnnestunud vaatamata väga suurtele investeeringutele viia kavandatud ajaks ehk 2013. aasta lõpuks Euroopa Liidu (EL) nõuetega vastavusse kõiki Eesti suuremate asulate joogi- ja reoveesüsteeme. Seetõttu peab keskkonnaministeerium vajalikuks anda aastatel 2014–20 veetaristu tarvis 165 miljonit eurot ELi toetusi lisaks.

Ühtlasi tuleb pöörata senisest oluliselt rohkem tähelepanu sellele, kuidas tagada suure raha eest rajatud või korrastatud joogi- ja reoveesüsteemide ülalpidamine tulevikus, teatas riigikontroll.

Suured investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisse ja arendamisse on olnud vajalikud, et tagada inimeste tervisele ohutu ja kvaliteetne joogivesi ning kaitsta keskkonda saasteainete eest. Veemajandus on kõigist keskkonnainvesteeringutest konkurentsitult suurima rahastamisega valdkond.

Alates 2000. aastast on Eesti joogi- ja reosüsteemidesse investeeritud ligi miljard eurot peamiselt Euroopa Liidu, aga ka Eesti riigi, kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete raha.

Riigikontrolli audit näitas, et ELi 2007–13 rahastamisperioodil eraldati veetaristu arendamiseks 409 miljonit eurot, millest keskkonnaministeeriumi hinnangul pidi piisama, et viia suurte asulate joogi- ja reoveesüsteemid nõuetega vastavusse. Tegelikkuses suunati veetaristusse isegi kavandatust rohkem raha (466 miljonit eurot), kuid täielikku vastavust ELi nõuetele sel ajal veel ei saavutatud.

Suurtest reoveekogumisaladest ligi pooltel (44%) ei koguta reovett kokku nõutud ulatuses. Samuti on pooltes suuremate asulapiirkondade reoveepuhastites heitvee reostusnäitajad olnud korduvalt üle lubatud piirväärtuste.

Seda vaatamata asjaolule, et 2010. aasta lõpuks pidid need vastama asulareoveedirektiivi nõuetele.

Keskkonnaministeerium tunnistab, et investeeringud veetaristusse asulareovee direktiivi ja joogivee direktiivi nõuete täitmiseks on kujunenud esialgu plaanitust suuremaks. Selle põhjuseks on olnud ehitusturul toimunud hinnatõus ja esialgu plaanitud tööhulga täpsustumine.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul on suurte asulate veetaristu arendamiseks vaja investeerida ELi tulevasel eelarveperioodil 2014–20 (Ühtekuuluvusfondist) veel 165 miljonit eurot. Selle raha eest tuleb suurtes asulates ehitada ja rekonstrueerida kümneid reoveepuhasteid ja joogiveetöötlusjaamu ning sadu kilomeetreid joogivee- ja kanalisatsioonitorustikke.

Samaväärne summa (167 miljonit eurot) tuleks investeerida lisaks väikeste asulate reo- ja joogiveesüsteemide rekonstrueerimisse. Kui suurte asulate puhul saadakse enamasti toetust ELi 2014–20 Ühtekuuluvusfondist, siis väikeste asulate rahastamine peab toimuma muudest allikatest, näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskusesse laekuvatest keskkonnatasudest.

Riigikontrolli analüüs näitas, et ligi viiendiku suurte reoveekogumisalade reostuskoormus võib olla üle hinnatud. Väiksema reostuskoormusega aladele oleks saanud rakendada leebemaid reovee kokkukogumise ja puhastamise nõudeid ning vältida seeläbi rangemate nõuete täitmiseks tehtud kulutusi.

Riigikontrolli peakontrolöri Tarmo Olgo arvates peaks keskkonnaministeerium põhjalikult üle vaatama reoveekogumisalade suurused ja sellest johtuvad veemajandusprojektide tegelikud investeerimisvajadused.

"Toetust ei peaks kasutama selleks, et rajada kulukaid veemajandussüsteeme kohtadesse, kus saaks kasutada alternatiivset ja odavamat lahendust. Suurte investeeringute elluviimisel ei tohi unustada, et nende ülalpidamine kajastub varem või hiljem inimeste veearvel," lisas ta.

Riigikontrolli hinnangul peavad riik ja kohalikud omavalitsused lähitulevikus tõsiselt tähelepanu pöörama veetaristu ülalpidamisele väiksemates ja väheneva rahvaarvuga asulates. Veetaristu vajab pidevat oskuslikku käitamist ja hooldust ning investeeringuid. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisega seotud kulud peavad kandma tarbijad, st kõik kulud peaksid sisalduma teenuse hinnas.

Eesti keskmine vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind on 2,6 eurot kuupmeetri kohta. See aga ei sisalda kõiki kulusid, st toetuste abiga tehtud investeeringuid. Vee-ettevõtete hinnangul võib kõiki kulusid sisaldav teenuse hind tõusta isegi kuni kolm korda, mille eest tasumine võib raskusi tekitada väiksemates asulates ja vähesema sissetulekuga inimestel.

Keskkonnaministeerium nõustus enamiku riigikontrolli järelduste ja soovitustega ning plaanib koostöös kohalike omavalitsustega alustada tänavu reoveekogumisalade ülevaatamist.

Riigikontrolli auditis on probleemina välja toodud, et pole suudetud saavutada kõigi ühisveevärkide joogivee vastavust kvaliteedinõuetele. Tegu ei ole siiski selliste kõrvalekalletega, mis ohustaksid inimeste tervist. Tänavu 1. jaanuaril lõppes ligi 170 vee-ettevõtjal õigus müüa eriloa alusel joogivett, mis ei vastanud mõnele veekvaliteedinõudele.

Terviseamet on lubanud tõhustada järelevalvet probleemsete veevärkide üle ja algatada nõuetele mittevastavate veevärkide suhtes menetlusi. Riigikontrolli hinnangul ei ole terviseamet siiski piisava rangusega nõudnud joogivee müüjatelt parendustegevuste elluviimist, nõuete täitmise tähtaegu on korduvalt pikendatud ning ei ole selge, kuidas on tagatud joogivesi neile inimestele, kellele vee-ettevõtted enam vett müüa ei tohiks.

Terviseameti teatel on esmatähtis, et kõigil inimestel oleks juurdepääs joogiveele ning joogiveevarustust üldjuhul ei peatata, kui ei ole suurt ohtu inimese tervisele.

Riigikontroll auditeeris, kas veemajanduse investeeringutega on saavutatud ühisveevärkides ja -kanalisatsioonis reoveepuhastuse ja joogivee nõuetekohane kvaliteet, kas rajatud veemajanduse taristu on jätkusuutlik ning kas investeeringud on kaasa aidanud veekogude seisundi paranemisele.

Eestis on üle 900 olmereoveepuhasti. Riikliku järelevalve all on 1105 joogiveevärki. 80% rahvastikust on ühendatud reoveekanalisatsiooniga, 90% ühisveevärgiga. Eestis on 59 suurt (reostuskoormus üle 2000 inimekvivalendi) ja 455 väikest reoveekogumisala (reostuskoormus alla 2000 inimekvivalendi), kus tuleb reovesi kokku koguda ja puhastada.

Reoveekogumisalad on moodustatud tiheasustusaladel ning need hõlmavad 1,6% Eesti territooriumist. Kõik suurtel reoveekogumisaladel olevad reoveepuhastid pidid reovee nõuetekohaselt puhastama 2010. aasta lõpuks. Kõik suured veevärgid (üle 2000 in) pidid vastama joogiveekvaliteedi nõuetele 2008. aasta lõpuks.

Alates 2000. aastast on Eesti asulate veetaristusse investeeritud ligi miljard eurot. Euroopa Liidu (EL) 2007–13 rahastamisperioodil investeeriti veetaristusse 466 miljonit ELi tõukefondide raha – see on näiteks viis korda rohkem kui jäätmemajandusse ning 24 korda enam kui looduskaitsesse.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. January 2014, 12:16
Otsi:

Ava täpsem otsing