Millal tarbida ja millal säästa? USA õpetab

Sattusin lugema väljavõtet Harry Denti raamatust, mis räägib demograafilisest kaljust – kuidas jääda ellu ja rikastuda suures deflatsioonis 2014–2019. Nii kummaline, kui see ei tundu, olevat maailmas üks äärmiselt lihtne indikaator, mis hoiatas krahhide eest 1989. aasta lõpus Jaapanis ja USAs 2008. aastal. Tegemist ei ole aktsia­turu väärtustasemetega, vaid tarbimislainega. On täiesti prognoositav, kuidas inimesed eri vanuses massina tarbivad. Elutsüklis muutuvad prioriteedid, kohustused ja võimalused.

Tarbimine jõuab tippu keskmiselt 46. eluaastal, kui vanemad näevad lapsi kodust lahkumas. 20aastaselt astutakse tööjõuturule. Kulutatakse rohkem raha, kasvatatakse peret, ostetakse eluasemed ja autod, võetakse laenu. See võib küll mõningal määral vanuseti varieeruda, kuid üldpilt on sama.  26aastaselt  renditakse oma korter, 31aastaselt ostetakse esimene eluase. Umbes 41aastaselt vahetatakse eluase suurema vastu. 46aastaselt teevad tipu kulutused mööblile. Sealt maalt algab kogukulutuste langus. 53aastaselt kulutatakse enim autodele, 60selt haiglakuludeks, 65selt suvilale, 70selt kruiisireisidele, 77selt ravimitele ja 84selt vanadekodule.

Säästud hakkavad kasvama alles 46selt. Säästud kasvavad enim 46. aastast 54. eluaastani. Edasi jätkavad nad vähemas tempos kasvu. 64selt teevad säästud tipu – aasta pärast keskmist pensionile jäämist. Siis hakkavad säästud kahanema.

USAs oli seoses demograafilise olukorraga tarbimise kasv 1983–2007. Tarbimine aeglustus 2008 ja see jääb raamatu põhjal kestma 2020. aastani. Siis tehakse tarbimises põhi, et 2023. aastal algaks taas tarbimise tõusutrend. Jaapanis ei ole kinnisvarahinnad jõudnud oluliselt tipule lähemale, sest alates 1999. aastast on eluaseme­ostu ikka jõudnud oluliselt väiksearvulisem generatsioon.

Millal ja kas üldse hakkab eestlane säästma?