Viking Line'i juht: säästame miljoneid

Sirje Rank 24. jaanuar 2014, 13:57

Viking XPRS hakkab tänasest Tallinna ja Helsingi liinil sõitma Eesti lipu all.

Kontserni juhi Mikael Backmani sõnul annab see firmale arvestatava kokkuhoiu.

Intervjuu

Kui Te 2010. a Viking Line'is ohjad üle võtsite, ütlesite Äripäevale toona antud intervjuus, et Tallinki palgakulud on vaid 40% Viking Line'i tasemest. Kui suured on vahed praegu?
Sain teada, et tegelikult olid Tallinki kulud veel väiksemad, pigem 35%. Ümmargune number on öelda, et poole väiksemad - see on suur vahe.

Kui nüüd XPRSi Eesti lipu alla toote, palju Viking Line sellest säästab?
Kui kõik on valmis, siis räägime miljonitest. Börsifirmana me konkreetsetest numbritest ei räägi. Aga palju on veel teha - koolitada, süsteeme muuta. 

Esmaspäeval alustas Viking Line kõnelusi maismaapersonali vähendamiseks Soomes. Kas on võimalik, et Eestisse tuleb veel töökohti.
ELi reeglite tõttu ei ole see päriselt võimalik. Süsteem on selline, et tuleb kasutada ühe riigi lippu nendest, mille vahel seilad. Kuna meil on vaid üks laev, mis Eesti vahet sõidab, ei ole meil hetkel muid võimalusi. Sama on Soome ja Rootsi vahel seilates, tuleb kasutada kas Rootsi või Soome lippu.

Vikingil oli omal ajal suur vaidlus, kui Helsingi ja Tallinna vahel seilavale Rosellale taheti Eesti personali. Läks ametühingutega kohtuni välja. Kas ametiühingutega läbirääkimised on kuidagi muutunud.
Raske öelda. See pea viis aastat, mis ma olen siin olnud, pole erilist muutust täheldanud. Arvan, et asjad on okei - arutelud on ausad ja avatud. Samas ma saan aru, et ametiühingud on suure surve all - eriti on laevu lahkunud Rootsi lipu alt. Viking Line vahetas samuti tänavu kahe laeva lippu - Rosellale Ahvenamaa lipu ja XPRSile Eesti lipu. Rootsi lipuga seotud kulud ja paindlikkus ei sobi meile praegu kõige paremini.

Kui kauaks palgavahed Tallinkil ja Viking Line'il püsima jäävad?
Nüüd on meil igal liinil sama süsteem. Nüüd enam erilist vahet ei ole. Kui võtate näiteks Helsingi-Stockholmi liini, meil on Soome lipp ja Tallinkil on Soome lipp. Kui võtate Helsingi-Tallinna liini, meil on Eesti lipp, neil on Eesti lipp. Vahed olid enne suured, baastasemetes nüüd enam suuri vahesid ei ole. Võibolla meie tase on veidi kõrgem, kuid enam mitte 50%. Seda mitte. Nüüd on XPRSil Stari ja Superstariga võrdsed võimalused, kui me tahame.

2015. jõustub väävlidirektiiv, milline on selle mõju palkadele ja piletihindadele.
Firma kulud kasvavad, meil tuleb efektiivsust tõsta. Siia haakuvad ka need Soomes äsja maismaapersonaliga alanud koondamiskõnelused.
Piletid - siin on määrav nõudlus ja pakkumine ning konkurentide sammud. Palgad on sellised, nagu ametiühingutega kokku lepitud.
Veoste hinnad ilmselt mõnevõrra kasvavad, kuna kulud kasvavad, kuid siingi paneb asja paika nõudluse ja pakkumise vahekord.

Viking Line'il on esimene veeldatud maagaasiga sõitev reisiparvlaev. Mida arvate Soome ja Eesti vahel käivast võistlusest regionaalse LNG terminali asukoha üle, mis oleks Teie arvates parim asukoht.
Praegu tangitakse kütust laevadelt, nii ei pea laadimine toimuma tingimata sadamas, kus alus ümber pöörab. Meil sõidab enamus laevu Stockholmi vahet, sel põhjusel on meil LNG tankimine seal. Seejärel tuleb Helsingi, Tallinnas on meil vaid üks alus. Nii oleks meie jaoks strateegiliselt parem selline sadam nagu Helsingi. Aga see on vaid minu isekas arvamus.

Üks alus sõidab veeldatud maagaasil, kuidas saate oma ülejäänud laevad vastavusse väävlidirektiiviu nõuetega?
Hakkavad sõitma merediislil, aga see on 30% kallim. Erilisi muudatusi mootorites pole vaja teha.

Soome valitsus on kärpekuuril, kas see mõjutab ka laevandustoetusi.?
Praegu mitte.

Miks see toetus vajalik on, kas vaba turg ei toimi?
See on selleks, et meremeeste töökohad säiliksid Soomes. Nende töökohtade kulud on kõrged. Muidu pole see äri selliste palkadega võimalik. Soome meeskond ilma toetusteta ei saa, valitsus maksab sotsiaalkulud.

Kuidas Viking Grace'i esimene aasta on läinud. Kas see uus alus täitis ootused?
Absoluutselt. Enam kui ma ootasin. Arvan, et saime selle alusega juurde jõukamaid keskklassi kliente. Tuli ka neid, kes ei olnud veel kunagi või polnud ammu enam laevareisil käinud, et uut alust proovida. Kuulen, et nüüd on ka kolmas viis Soomest Rootsi minekuks. Traditsiooniliselt Silja Line oli kõrgema klassi kaubamärk ja Viking Line odavam hinnaklass. See on nii praegugi, kuid nüüd on ka kolmas tase Viking Grace'i näol. Oleme ennast positsioneerinud korraga kahes segmendis.

Kas Vikingil on vaja ka uusi laevu ehitada?
Praegu mitte. Praegune kombinatsioon sobib. Veidi muret oli Amorellaga, kuidas see Viking Grace'i kõrval hakkama saab, aga Grace on olnud nii edukas, et inimesed ei tule Stockholmis isegi laevalt maha. Nii suudab Amorella hästi ülejäänud nõudluse rahuldada. Grace on ka kruiisilaev, mitte ainult liinilaev. Need ostuoptsioonid, mis meil olid lisaaluste tellimiseks - langeval laevaehitusturul ei olnud neil toonaste hinnatasemete juures mingit väärtust.

Kust näete lähiaastatel peamist kasvu?
Kõik on praegu äraootavad, mis juhtub 2015. a. Ma ei usu, et enne seda keegi uute aluste või muude uuendustega välja tuleks. Meie jaoks on kasvuturg Tallinn, suvel paneme Tallinna kaudu käima ka Helsingi ja Stockholmi laevad. Laiendame võimsusi 2014. a. Huvi on Venemaa vastu - tegime oma esimese tšarterreisi Peterburi paar nädalat tagasi. Kõik läks plaanipäraselt ja kaalume siin oma järgmisi samme - praegu ma selle kohta rohkem ei ütle.
Kasvu taga on rida tegureid. Soome poolelt - see on lühike reis, inimesed väärtustavad oma aega. Siis muidugi erinevused Eesti ja Soome hindades ja maksupoliitikas. Tallinnas on kõik palju odavam. Kuni see nii püsib ja Eesti oma poliitikat jätkab, toob see Eestisse massiliselt soomlasi juukseid lõikama, massaaži, spaadesse, alkoholi ostma. Eesti poolelt on muidugi esikohal Soomes tööl käijad. Selline win-win olukord - kõik käivad Soomes tööl, kõik teevad oma sisseostud Tallinnas. Uue arenguna näen, et juba on ka eestlased hakanud kruiisidel käima. Soomes on see traditsioon juba ammu.

Kui palju on kasvanud turism Aasiast? Kauppalehti kirjutas, et Helsingis on hotellide ehitamise buum, kuna Aasia turistide arv kasvab.
See on palju kasvanud, eriti suvel on laevadel palju Aasia turiste. Sõltub sellest, palju Finnair jõuab inimesi kohale toimetada. Meil on Aasias oma agent ja me töötame selle turuga. Aga numbrid ei ole veel kuigi suured. Sama on venelastega - tundub arvukas, ent tegelikult ei ole veel.

Mis on Tallinki tugevused?
Mastaabisääst. See on suur rahvusvaheline firma, mis tegutseb mitmes valdkonnas. Laevad, hotellid, maksuvaba kaubandus. Meie oleme kohalik ja traditsiooniline firma, XPRSi erandiga sõidavad kõik alused läbi Ahvenamaa. Tallink Silja strateegia on Euroopas suuremaks tegijaks saada, meil sellist plaani pole. Eesmärk pole üksteist kopeerida. Meie fookus on teenuste kvaliteedil ja toidul. Samuti on reisijate jaoks oluline meie sadamate asukoht nii Helsingis kui Stockholmis. Tallinki eelis on graafik ja hinnad. Viking Grace on veidi erinev - lõõgastust pakkuv, hotelli tüüpi moodne bränd. See ei ole tavaline liinilaev, kus on palju alkoholi tarbimist. Oleme eriti seisnud selle eest, et kajutites oleks vaikne. On baar ja restoran, kus on täistuuridel pidu. Samas võid minna oma kajutisse, kus on vaikne.

Tulite Viking Line'i Ameerikast, kas midagi on osutunud erinevaks sellest, mida ette kujutasite.
Ei - tegelikult on palju sarnast. Palju Grace'ist on ainest saanud minu kogemusest firmas Royal-Caribbean. Maailm on väiksem, kui arvasime. Vähemalt läänemaailma tarbimisharjumused on väga sarnased.

Mida prognoosite alanud aastaks?
Kasvu prognoosime Tallinnas. Soome ja Rootsi on püsinud samal tasemel 10 aastat, erilisi muutusi siin ei oota. Mis puutub väidetesse, et Rootsi turg on raske, siis sellega ma ei nõustu. Stockholmist on lihtsalt rohkem väljumisi pikkadele reisidele. Kaks Turusse, Kaks Helsingisse, üks Tallinna, üks Riiga. Kui ka Tallinnast läheks kaheksa pikka liini, oleks ka siin keeruline. Probleem pole rootslastes, probleem on selles, et laevu on palju.

Viking Line'i akltsiatega ei toimu Helsingi börsil kuigi vilgast kauplemist. Kas Te pole mõelnud näiteks paralleelset noteerimist Tallinna börsil.
Ei. Peamine põhjus, miks aktsia ei liigu - keegi ei taha müüa. Suured osanikud on rahul oma osalusega.

Kas Viking Line jääb dividendiaktsiaks? 2012. a eest dividendi ei makstud.
Jah, jääb dividendiaktsiaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. January 2014, 15:20
Otsi:

Ava täpsem otsing