Viking Line’i juht: säästame miljoneid

“Palkade baastasemetes nüüd enam (Tallinkiga võrreldes – toim) suuri vahesid ei ole. Võib-olla meie tase on veidi kõrgem, kuid mitte enam 50%,” ütles Backman. “Nüüd on XPRSil Tallinki Stari ja Superstariga võrdsed võimalused, kui me tahame.”

Kuna Eesti vahet sõidab Viking Line’il ainult üks alus, siis rohkem lipuvahetusi praegu tulemas ei ole. ELi reeglite järgi tuleb kasutada ühe riigi lippu nendest, mille vahel seilatakse. Samas on just Tallinna liin Viking Line’ile kasvuturg – suvehooajal hakkavad Tallinna kaudu sõitma ka Viking Line’i Helsingi ja Stockholmi vahel sõitvad laevad.

Raha määrab. “Uue arenguna näen, et ka eestlased on hakanud rohkem laevakruiisidel käima,” ütles Backman. Traditsiooniliselt kannustavad aga sellel liinil kasvu eelkõige Eesti ja Soome hinnataseme ja maksupoliitika erinevus ning palgavahe.

“Tallinnas on kõik palju odavam. Kuni see nii püsib ja Eesti oma poliitikat jätkab, toob see Eestisse massiliselt soomlasi juukseid lõikama, massaaži, spaadesse, alkoholi ostma. Eestlased aga käivad Soomes tööl,” märkis Backman. “Kõik käivad Soomes tööl, kõik teevad oma ostud Tallinnas.”

Väävlidirektiivi jõustumise eel 2015. aastal on firmad Backmani sõnul äraootavad. “Ma ei usu, et enne seda keegi uute aluste või muude uuendustega välja tuleks,” ütle ta. Enne tahetakse näha, milliseks olukord kujuneb.

Veeldatud maagaasil sõidab Vikingil vaid üks alus, Viking Grace, ülejäänud alused kasutavad merediislikütust, mille hind on 30% kõrgem.

“Firma kulud kasvavad, meil tuleb efektiivsust tõsta. Siia haakuvad need Soomes äsja maismaapersonaliga alanud koondamiskõnelused,” ütles Backman.

Viking Line’i kulude kasvuks on hinnatud 15–20 miljonit eurot aastas, kirjutas Kauppalehti.

Kuidas muutuvad piletite ja ka veoste hinnad, paneb paika nõudluse-pakkumise vahekord. Üsna tõenäoline on, et veoste hinnad tõusevad, sest keskkonnasõbralikum kütus on kallim.

Soome riik toetab laevandust. Soome riik jätkab aga laevanduse toetamist valitsuse karmist kärpekuurist hoolimata. “See on selleks, et meremeeste töökohad säiliksid Soomes – nende töökohtade kulud on kõrged. Äri selliste palkadega poleks muidu võimalik,” ­õigustas Backman. “Valitsus maksab sotsiaalkulud.”

Rootsi lipuga seotud kulud ja vähene paindlikkus tõid aga lisaks XPRSile tänavu lipuvahetuse ka Rosellal, mis seilab nüüd Ahvenamaa lipu all.

Backmani sõnul ei püri Viking Line erinevalt Tallinkist Euroopas suureks reederfirmaks. Fookus on kohalik. “Eesmärk pole üksteist kopeerida,” ütles Backman.

Vikingi uus lehekülg. Uue alusega Viking Grace, mis sõidab Turu ja Stockholmi vahel, on Viking siiski seilanud uude turusegmenti. “Traditsiooniliselt on Silja Line olnud kõrgema klassi kaubamärk ja Viking Line madalam hinnaklass,” ütles Backman. “Arvan, et selle alusega saime juurde jõukamaid keskklassi kliente.” Nii on Viking Line sellel liinil korraga positsioneeritud kahes turusegmendis. Uus laev on Backmani sõnul vastu võetud üle ootuste hästi.

Lisaks Tallinnale kombatakse kasvuvõimalusi Venemaal – paar nädalat tagasi tegi Viking Line oma esimese tšarterreisi Peterburi. “Kõik läks plaanipäraselt ja siin kaalume oma järgmisi samme,” ütles Backman, soovimata börsifirmana praegu midagi täpsustada.

Panustatakse Aasia turistidele. Järjest on Läänemere regioonis suurenenud ka Aasia turistide arv, kes saabuvad peamiselt Finnairi lendudega. Hiljuti kirjutas Soome Kauppalehti, et ootused Aasia turismi elavnemisest on Helsingis tekitamas buumi hotelliehituses. “See segment on palju kasvanud, eriti suvel on laevadel palju Aasia turiste,” möönis Backman ja lisas, et areng sõltub sellest,  kui palju Finnair jõuab inimesi kohale toimetada.

Viking Line’il on Aasias oma agent ja töö selle turuga käib. Aasia reisijate üldarv on esilagu alles tagasihoidlik. “Sama on venelastega – tundub, et neid on palju, aga tegelikult ei ole veel,” ütles Backman. Peamine klientuur tuleb ikka Soomest, Rootsist ja Balti riikidest.

Uusi aluseid Viking Line Backmani sõnul praegu soetada ei plaani. “Praegune kombinatsioon sobib meile,” ütles Backman. “Need ostuoptsioonid, mis meil olid lisaaluste tellimiseks – langeval laevaehitusturul ei olnud neil toonaste hinnatasemete juures mingit väärtust,” ütles ta.