Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Antimüramasin ja bioreaktor ootavad tootmist

29. jaanuar 2014, 00:00

Eesti ülikoolide leiutajad ja äriidud otsivad raha, et teha oma lennukatest toodetest tarbijaile sobilikud näidised, sest ettevõtjad ei taha teha investeeringuid veenvate prototüüpideta toodetesse. Abi pakuvad fondid ja otselepingud suurkorporatsioonidega.

“Eesti ettevõtjate ja akadeemiliste ringkondade vahel valitseb tõlkeprobleem – ülikoolide head ideed ei jõua ettevõtjateni, sest need tahavad saada leiutajatelt lihtsaid, käega katsutavaid näidiseid. Nad pole valmis esimestesse ebakindlatesse sammudesse alati investeerima, vaid tahavad näha juba ühte veenvat valmis prototüüpi. Ülikoolide leiutajad aga vajavad just ettevõtjate raha, et need esimesed näidised millegi eest valmis teha,” sõnas SEB tegevjuht Riho Unt eelmisel nädalal, kui pank allkirjastas Tartu Ülikooliga VEGA fondi loomise lepingu, millega hakkab rahastama teadlaste paljulubavaid projekte, et muuta need ettevõtjatele serveerimiskõlblikuks. Just VEGA nime kandis ka Eesti esimese tudengisatelliidi Estcube’i kosmosesse lennutanud raketikandja.

“Me ei räägi ettevõtlikkusest vaid nii, et kõik peaksid kindlasti firmajuhtideks hakkama, vaid kui praktiliste ja nutikate lahenduste elluviimisest kasumlikul moel, et noored oleksid nii palju ettevõtlikud, et oskaksid mõelda selles suunas, kuidas nemad ise saaksid lisandväärtust luua,” rääkis mitmele idufirmale algtõuke andnud Tartu Ülikooli ideelabori juht Kalev Kaarna.

Ideed riiulil ootel. Noor leiutaja Taniel Põld Tartu ülikoolist on loonud antimüramasina, mis tekitab vastuvõnkeid madalale helile, luues seega hoopis vaikust. Praegu on valmis prototüüp, kuid kasutamiskõlbliku toote arendamiseks on vaja teha suuri investeeringuid, milleks noortel teadlastel endal aga ressursse ei jagu.

Laur Lõhmus aga töötab koos oma töörühmaga välja raamatute digitaliseerimise masinat, mis oleks praegustest keerukatest lahendustest odavam ja mugavam. Projekt on aga toppama jäänud, sest noored pole seni veel investoreid leidnud.

Rühm Tartu ülikooli noori teadlasi on leiutanud bioreaktori, mille abil saab toota tööstuslikes tingimustes suures koguses vetikaid. Toitainerikaste vetikate abil on võimalik lahendada näljahädasid ning neist saab toota ka toornaftat. Noored usuvad, et bioreaktor on maailmavallutusliku potentsiaaliga idee, kuid seda oleks vaja veel pisut arendada ja suuremas mastaabis katsetada. Kõik see mõistagi maksab.

Üksildane edulugu. Ligi viie aasta eest veel samuti prototüübi faasis olnud Tartu ülikooli leidurite näpu­vajutusega läbipaistvast hoopis piimjaks muudetav klaas on praeguseks jõudnud aga Andrese Klaasi ASis päris tootmisse.

Firma esindaja Gerd Veelma sõnul on tegemist eksklusiivse tootega, mille ruutmeetrihind on praegu enam kui 1200 eurot, kuid Eestis on sellisest klaasist tehtud juba näiteks Tallinna teletorni põrand. Sellele võiks leiduda rakendust näiteks pangas: kui telleri boksi klaasid on selged, on boks avatud, kui piimjalt läbipaistmatud, on boks parasjagu hõivatud ning klient seal sees saab nautida privaatsust.

Sellisel tootel on potentsiaali eelkõige eksportkaubana, sest samalaadsed üksikud välismaised alternatiivid on veelgi kallimad.

Maaülikooli rektor innukas. Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni sõnul on selle valdkonna arendamine ülioluline, sest kui me oma leiutisi toodanguks ei pööra, jäämegi vaid teiste välja mõeldud asju tootma. “Mul on tunne, et üldine mõttelaad ühiskonnas ei soosi veel seda, et ülikoolid ja eraettevõtted teeksid koostööd. Me küll mõtleme selles suunas, aga natuke liiga laisalt. EAS peaks minu meelest selle valdkonnaga tugevalt tööd tegema, sest ülikoolide otsekontaktid ettevõtetega on kõikjal maailmas igati normaalne ja mõlemale poolele kasulik nähtus,” sõnas Klaassen.

“Seda mõtlemist tuleks noortele juba gümnaasiumis õpetada, et kui teil on hea idee – kohe kommertsialiseerige! Muidu läheb see lihtsalt käest. Ülikoolide tasandil võiks olla midagi analoogset õpilasfirmadega. Kindlasti võiks olla omaette programm prototüüpimiseks. Ei tohi alahinnata oma toote või teenuse disaini, sest me võime küll leiutada väga funktsionaalse neljakandilise kasti, aga kui selle disainimisse absoluutselt panustatud pole, ei taha maailmas seda keegi,” ütles Klaassen.

Raskustest hoolimata on algus tehtud. Klaassen kinnitab, et maaülikoolil on otselepingud mitme ettevõttega, kes nende abil noorte teadlaste projekte toetavad, ning ülikool osaleb ka EASi kaudu rahastatud üle-euroopalises Spinno programmis, mille kaudu toetatakse tudengite äriideede arendamist, kuid ometigi jäävad liiga paljud ideed riiulile seisma.

TTÜ rektor Andres Keevallik nõustub Klaasseniga, et ilma prototüüpimisrahata on tudengitel keeruline oma töid vajalikku faasi arendada, kuid rõõmustab, et ettevõtjate huvi ülikoolidega peade kokku panemiseks siiski kasvab, kuigi aeglaselt. Lisaks on TTÜ-l leping ka Swedbankiga, kes, sarnaselt vast loodud SEB ja Tartu ülikooli vahelise VEGA fondiga, toetab TTÜ leidurite äriprojekte.

Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul on ülikoolil juba lepingud mitme Eesti suurettevõttega ning ülikool on sõlminud vaid need, mis on ka sisuliselt kasulikud, mitte kunstlikult koostöölepingute hulga suuremaks ajamiseks.

Kalm rõhutab just mõlemale poolele – nii ettevõtjale kui ka ülikooli teadlastele – ära tasuvate koostööde tähtsust, sest siis on mõlemal poolel jõudu ja tahtmist sellesse ka panustada.

 

Kommentaar

  • Moodne komme

Enn Veskimägi, suurettevõtja, EASi nõukogu liige
See on ilmselt moodne Euroopa komme, mida nüüd Eestiski juurutada püütakse, kuid sellise koostöövormi puhul saame rääkida vaid suurettevõtetest. 90% Eesti ettevõtlusest moodustavad siiski väikeettevõtted, kellel pole piisavalt ressursse selliseks koostööks. Ettevõtete ja ülikoolide koostööd esineb liiga vähe. Vast paraneb koostööprojektide lisandudes ja arenedes ka inimeste harjumine mõttega ülikooli ja eraettevõtja koostööst.

  • Kiiret edu pole oodata

Jaan Puusaag, ettevõtja, Krimelte juht
Krimelte tegi Tartu Ülikooliga küll hiljuti koostöölepingu, aga see ei taga veel kohe edu. Ettevõtjal tasub ülikooliga koostööd teha, aga ülikoolid võiksid selleks ka ise pisut efektiivsemalt projektijuhtimist korraldada. Neile meeldib olla protsessis, kuid tulemuseni jõudmises pole nad just kõige tugevamad. Ettevõtjale koostööprojekti esitlemisel tuleks mõelda hoolega läbi, milliste kanalite kaudu seda teha, millise meeskonnaga kuhu tahetakse jõuda. Siis on ka ettevõtjatel asjast selgem pilt ning põhjust projektis osalemist kaaluda.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. January 2014, 19:09
Otsi:

Ava täpsem otsing