Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kreeka poliitik: ebavõrdsus paneb demokraatia riski alla
Globaalse majanduse, ebavõrdsuse, institutsiooniliste puuduste ning alareguleerimise riskide kohta, mis saatsid globaalse majanduse allakäiguspiraali, on olnud palju kommentaare.
“Minu kogemus peaministrina, kui Kreeka oli tormi keskel, on pannud mind uskuma, et kuigi kõik need väljakutsed on igaüks suureks ohuks, on need kõik ka sügavama probleemi sümptomid, mida meil pole veel olnud julgust tunnistada. Selleks probleemiks on ebavõrdsus,” sõnas George Papandreou.
Viimasel kolmel aastal on Maailma Majandusfoorum tuvastanud, et sissetulekute ebavõrdsus on maailma majanduse suurim risk.
President Obama andis hiljuti samuti lubaduse tegeleda oma ametiaja lõpuni ebavõrdsuse vähendamisega ehk “meie aja väljakutse määratlemisega.”
“Kahjuks liigume me jätkuvalt vales suunas.”
Poliitikate, mille eesmärk on majanduse taastamine peale finantskriisi, on ainult suurendanud kuristikku rikaste ja vaeste vahel. Tänasel päeval kontrollivad maailma rikkaimad 85 inimest sama palju vara, kui maailma 3,5 miljardit vaeseimat elanikku. See on vaid üks paljudest häirivatest faktidest, mis paljastati Oxfami uuringus, Working for the Few.
Kreekas naudivad 505 inimest (või 0,05% elanikkonnast) 1/3 riigi SKT rikkusest. Samal ajal on üks kolmandik kreeklastest vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riski all.
See olukord on moraalselt, majanduslikult ja poliitiliselt ebastabiilne. See nõuab fundamentaalseid muudatusi selles, kuidas me mõõdame majanduslikku progressi ja kuidas me defineerime “taastumist”.
“Usu taastamine demokraatiasse ei ole vaid osalemise tagamine. Koos progressiivse maksustamise ning äraelamist võimaldava palgaga, on üks lihtne viis sotsiaalse võrdsuse ja sotsiaalse õigluse taastamiseks veel finatstehingute maksu kehtestamine. Finantsasutused oleksid piisavalt arukad, mõistmaks, et oma kasumi väikese osa investeerimine avalikuks heaoluks on nende huvides: rohkem töökohti tähendab suuremat produktiivsust ning suurem sotsiaalne võrdsus tähendab suuremat poliitilist ja majanduslikku stabiilsust.“