Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ehitaja kindlustunne taas madalseisus

Ken Rohelaan, Kristi Malmberg 29. jaanuar 2014, 07:26

Euroopa Liidu abirahade vähenemine kukutas mullu teisel poolaastal Eesti ehitussektori kindlustunde kolme aasta tagusele tasemele.

Artikli täismahus nägemiseks saate endale teha nädalase tasuta proovitellimuse, kui lähete SIIA.

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu teatel nimetab 73% ettevõtjaid olulisimaks käibe kasvu takistavaks teguriks vähest nõudlust.

TREV-2 Grupi juhatuse esimehe Erki Mölderi sõnul on ehitussektori kindlustunde madala taseme põhjuseks eurorahade vähenemine, kuid nõudlust on pärssinud ka nõrkus nii riigi- kui erasektoris.

Firmajuhi sõnul pole TREV-2 ehitushangete mahud eelmise aastaga võrreldes oluliselt vähenenud, kuna riigil on vaja teid ikkagi hooldada. Samal ajal suureneb  teedeehituses väiksemate tööde osakaal. "Kuna maanteeamet on võtnud endale eesmärgiks megaprojektide asemel teha väiksemaid, siis on vähenenud ajaline nähtavus," ütles Mölder.

Täna näeb Mölder turul tegutsevate ettevõtete arvu vähenemist ja väiksemate mahtudega kohanemist, mis ei ole aga väga kiire. Ta tõi näitena Skanska turult lahkumise, samuti on TREV-2 ise müünud või sulgenud tegevusi. "Sulgesime keskkonnaehituse töödega tegeleva Tektoni, samamoodi müüsime üldehitusega tegeleva tütarfirma TREV-2 Ehituse," selgitas firmajuht.

Mölderi teatel sõltub ehitusnõudluse suurendamise võimalus riigi prioriteetidest. Juhatuse esimehe sõnul ei peaks riik laenu võtma majanduse elavdamiseks, küll aga tooks infrastruktuuri õigesti investeeritud raha väga palju tagasi läbi tõusnud liiklusohutuse ning parema elukvaliteedi.

Tootmisvõimsuse rakendatus oli konjuktuuriinstituudi andmetel 67%, mis TREV-2 juhi sõnul iseloomustab korrektselt, kas efektiivsusnäitaja järgi on madalseis või mitte.

"Meie sektoris on väga oluline tootmisressursside pikaajaline planeerimine. Kui ressurside kasutamise efektiivsus on 67%, siis see on koht, kus oleks võimalik  efektiivsust tõsta, kui pikema aja peale planeeritakse ressursse õigesti," lisas Mölder.

TREV-2 juht sooviks jõuda 80% juurde, kuid ta ei näe kiiret lahendust. "Sektorit tervikuna vaadates võib öelda, et see laheneb ühe põhivara investeerimistsükli käigus ehk 5-7 aasta jooksul. Loomulikult proovime oma ettevõttes kiiremini asjad  korda saada," ütles Mölder.

PR Betooni suurosaniku ja juhi Peep Roosmanni sõnul ei pruugi pikaajalise lepingu puhul kasvada pikaajaline kindlustunne. "Suur leping võib tähendada nii suurt kukkumist kui suurt tõusu," ütles ta. Roosmanni hinnangul ei eelistata sektoris pikaajalisi projekte, kuid see võib kohati erineda.

"Ma ei oska öelda, miks nõudlus on madal. Riik võiks rohkem panustada ehitusse, aga eks ehitajaid on ka palju. Eratellijatel on talvine periood, kõik ootavad kevadet,  mis on igasuguste asjade tärkamisaeg," nentis Roosmann.

Kindlasti pole ilmastik madala nõudluse põhjuseks. Võib-olla soovib mõni tellija lükata töö kevade poole, aga see on marginaalne number. "Mahu pealt on natuke parem edasi liikuda. Samas pikaajalise projekti risk on suurem, kuna lepinguhinna võib teha jaanuaris, aga tööd peab tegema aasta aega hiljem," ütles Roosmann.

Suurosaniku sõnul võivad tarne- ja materjalihinnad aastaga minna üles ja alla, mistõttu on suurte projektide puhul risk. "Kui aastas tõuseb tööjõukulu 5%, siis suure objekti puhul  on see märkimisväärne," lisas ta.

Roosmanni ütluste järgi on nõudluse kõrval kindlasti üheks ehitustegevuse piirajaks kvalifitseeritud tööjõu saadavus. "Kõik ei julge enam igasuguse tööjõuga riskida, rohkem otsitakse professionaale. Enam ei juleta objekte pakkuda umbmäärase tööjõu pealt," lausus PR Betooni juht.

Mullu oktoobris ütles ASi Nordecon juhatuse esimees Jaano Vink, et iga viies ehitaja võib 2014.aastal tööta jääda - peamiseks põhjuseks euroraha vähenemine.

"Nüüd me natuke näemegi, et nõudlus on langenud. Eks need põhipõhjused on seotud sellega, et taristu valdkonnas Euroopa Liidu abirahade tsükkel on lõppenud ja uue perioodi raha ei ole ehitajatele veel lahti läinud. Ehitajad näevad seda raha pigem järgmisel aastal," ütles Vink sel nädalal.

Tema sõnul pole liigset tööd teede, vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehituses ega muudes valdkondades. Nordeconi juhi sõnul hakkavad riigihanked tasapisi tulema, kuna riigieelarve on kinnitatud, aga erasektor ei suuda kompenseerida hoonete valdkonnas puuduolevat mahtu.

Sellegipoolest näeb Vink erasektori paranemise märke, kui võrrelda viimase kriisi põhjaga. "Lihtsalt Euroopa Liidu abirahade ja riigi omavalitsussektorist vähenevat mahtu ei suuda erasektor 100% kompenseerida. Üldine turumaht ikkagi natuke kukub. Eks see peegeldub ka kindlustundes," lisas ta.

Vink ei poolda riiklikule abile lootmist, vaid sooviks näha rohkem iseseisvat mudelit. Tema sõnul tuleks täna pigem vaadata ressursse seestpoolt, sest varem või hiljem  väheneb või kaob lõplikult Euroopa Liidu abirahade hulk ehitussektori suunal. "Loomulikult saab riik teatud liigutustega natuke soodustada, aga võib-olla ei ole  betooni valamine lihtsalt riigi prioriteet. Midagi ei ole teha," ütles Vink.

Nordeconi juhi teatel jääb Eesti ehitusturg väikeseks, kus on liiga palju hoonete valdkonna peatöövõtuga tegelevaid ehitusfirmasid. Vingi sõnul paraneb olukord  ehitajate ja tellijate jaoks, kui turule jääb paras hulk peatöövõtjaid, kes omavahel mõistlikult konkureerivad. "Täna kipub välja kukkuma taplus," lausus firmajuht.

Ehitusbaromeeter: oodatakse mahu kahanemist
u ettevõtete vastuste jagunemine protsentides
01.1312.1301.14
Ehitustööde maht viimase 3 kuu jooksul  
kasvas14,4917,148,7
jäi samaks52,185049,27
kahanes33,3332,8642,03
Tellimute portfell praegu   
üle tavalise11,765,718,57
tavalised61,775047,14
alla tavalise26,4744,2944,29
Ehitustööde maht järgneva 3 kuu  jooksul  
kasvab21,432,910
jäi samaks44,2827,5338,57
kahaneb34,2969,5751,43
Ehitustööde hinnad järgneva 3 kuu jooksul  
tõusevad21,435,85,8
jäävad samaks7065,2175,36
langevad8,5728,9918,84
Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul   
suureneb11,434,352,86
jääb samaks71,4362,3270
väheneb17,1433,3327,14
Ehitustegevust piiravad praegu   
mitte miski5,77,18,6
ebapiisav nõudlus5064,372,9
ilmastikutingimused28,612,95,7
tööjõu puudus11,48,611,4
finantsprobleemid2,92,91,4
muud1,44,30
Pooleliolevad lepingud tagavad normaalse töö  
kuu3,22,9
Tootmisvõimsuste rakendatuse tase praegu  
%6967
Kindlustunde indikaator-10-34-30
Allikas: konjunktuuriinstituut

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. February 2014, 12:45
Otsi:

Ava täpsem otsing