Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Serbia ahvatleb välisinvestoreid

29. jaanuar 2014, 17:36

Serbia laotab välisinvestorite ette punase vaiba, meelitades toetustega ka Eesti peamise ekspordiriigi Soome börsifirmasid.

Artikli täismahus nägemiseks saate endale teha nädalase tasuta proovitellimuse, kui lähete SIIA.

Jaanuari keskpaigas kirjutas Soome majandusleht Kauppalehti, et Soome börsifirmad laienevad Serbiasse. Serbia pakub aga välisfirmadele pea diplomaadiseisust.

Eelmisel nädalal Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste alustamisest teatanud Serbia lubab ettevõtetele odavat tööjõudu, abiprogrammi välisinvestoritele ja lihtsaid tolliformaalsusi. Serbia kuulub Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu liikmete (CEFTA) hulka, mis katab ligi 29 miljoni elanikuga vabakaubanduspiirkonda.

Investoritele ahvatlev

Serbia meelitab uusi investoreid ahvatleva abipaketiga, makstes neile, kes loovad kolme aasta jooksul uusi töökohti, toetust suurusjärgus 4000 kuni 10 000 eurot. Suurtele investoritele, kelle projekti väärtus on ligi 200 miljonit eurot, tagab riik 17 protsenti investeeringu väärtusest. Samuti pakub investoritele, kes loovad vähemalt 100 uut töökohta, kümneaastast maksupuhkust.

Soome konsultatsioonifirma Excedean partner Mikael Orkomies rääkis Kauppalehtile, et Soome börsifirmad vaatavad Serbia poole seepärast, et Serbias ja Makedoonias on väikesed tööjõukulud, lihtne dokumendivormistus tollis ja abiprogramm välisinvestorile.

Juhtme- ja kaablitootja PKC Group, Eestis tegutseva PKC Eesti emafirma, lõi Excedeani abiga tootmisüksused Serbiasse, Smederevosse. Ka Nokia rehvide tootja on teatanud kavatsusest investeeringuid Serbiasse viia. Soomlaste kolmas börsifirma, Tikkurila, ostis tootmistehase Serbiasse juba kolm aastat tagasi. "Lääne-Balkanis on odavam hinnatase kui Hiinas ning see asub vaid kiviviske kaugusel peamistest Soome ekspordipartneritest. Lisaks saab kaupa üle piiri saata tollimaksuta, Serbia ja Makedoonia käivad Horvaatia jälgedes, pürgides ELi liikmesriikideks," rääkis Orkomies Kauppalehtile.

Excedeani hinnangul on Horvaatia ja Sloveenia kallimad kui Serbia ja Makedoonia  ning Bulgaaria on tööstuse seisukohast ka huvitavam kui Horvaatia. "Üllatav on see, et Türgi on kallim kui Bulgaaria, mõnele alltöövõtjale on Türgi liiga kulukas," lisas Orkomies.

Korruptsioon ja bürokraatia

Lääne-Balkani riigid tõmbavad Euroopa Liidu riike. Serbia ja Makedoonia raskeim probleem on töötus,  ent välismaa ettevõtetele on see olukord suurepärane võimalus, sest tagab madala palgataseme aastateks. Serbias vajab tööd ligi viis miljonit inimest.

Nii Serbiasse kui Makedooniasse on Orkomiehe sõnul tulnud palju välisinvesteeringuid, kuigi Transparency Internationali hinnangul on Serbias väga palju korruptsiooni.

Ka Eesti suursaadik Serbias Arti Hilpus märkis, et riigi suurim miinus on keeruline bürokraatia, pikad ooteajad lubade saamise ja haldusprotseduuridega. Ülisuur probleem on tema hinnangul ka korruptsioon ja onupojapoliitika, mis kehtib enam-vähem kogu Balkani poolsaare kohta. "Investor peaks enne oma raha Serbiasse paigutamist endale korralikult selgeks tegema, millised on kohalikud seadused ja reeglid ning millised kohustused ta endale sellega võtab," ütles Hilpus. Ta lisas, et hinnanguliselt ligi veerand Serbia erastamiskaasustest luhtub. Konkurss kas tühistatakse, erastatud ettevõte renatsionaliseeritakse hiljem  väidetava lepingukohustuse rikkumise pärast vms. Samuti viitas ta nõrgale kohtusüsteemile, mis on aeglane ja ebatõhus ning pärsib vaidluste kohtulikku lahendamist.

"Üldiselt kipub väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel Serbias olema äritegemine ja asjaajamine keerulisem kui suurtel strateegilistel investoritel, nagu autotehas Fiat," hindas Hilpus.

Peaaegu diplomaatiline puutumatus

Orkomies märkis, et Serbia ja Makedoonia on laotanud välisfirmade ette maha punase vaiba ja teevad välisinvestorite meelitamiseks palju jõupingutusi. "Välisfirmadel on eristaatus, neil on turgudel peaaegu et diplomaatiline puutumatus,"  hindas Orkomies.

Eesti Panga andmetel on Eesti ettevõtetel otseinvesteeringuid Serbias eelmise aasta septembri lõpu seisuga 1,2 mln eurot. Ettevõtete nimesid ja lähemat struktuuri Eesti Pank ei avalda. Teada on vaid sektorid, millesse on investeeritud: hulgi- ja jaekaubandus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvara. Samas märkis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse pressiesindaja Karina Loi, et nendel puudub info Eesti ettevõtete kohta, kes on investeerinud Serbiasse.

Serbia pealinnas Belgradis asutasid 2006. aastal toonase Webmedia juhatuse esimees Priit Alamäe ja nõukogu liige Tadas Langaitis ning endine Asper Biotechi juhatuse liige Taavi Einaste kinnisvarafirma Belgrade Property Investments.  Alamäe juhitaval IT-firmal Nortal on samuti harukontor Belgradis.

Alamäe kommenteeris, et Nortalil on arenduskeskus Serbias juba üle 5 aasta, ent kohalikul turul nad ei tegutse. Serbias asuvast arenduskeskusest teeb Nortal enamasti Omaaniga seotud projekte. "Meie kogemuste alusel on Serbias väga hea tehnilise tausta ning teadmistega spetsialistid ja me oleme sealsete töötajatega väga rahul," hindas Alamäe.

KOMMENTAARID

Reet Reismaa, europrojekti konsultant, elanud Serbias viis aastat:

Eestlasi on Serbias kümmekond, väga vähe. Enamus on europrojektide kaudu või freelancerid. Majandustegelasi või äritegevusega tegelevaid inimesi väga ei ole.

Ma soovitaks Serbiasse laieneda, samas mul on kogemus riigiasutustega, olin justiitsministeeriumi haldusalas ja maksuametis. Nähes seda bürokraatiat ja kuidas töökultuur seal on... Väidetavalt on seal ka päris palju korruptsiooni. Seal on päris raske eestlastel äriga läbi lüüa. Logistiliselt on ta ka ebasoodsas kohas - lennufirmad sinna väga lennata ei taha. Samas mingis mõttes on ta avastamata maa ja seal oleks palju teha. Vägev maa, inimesed on väga sõbralikud ja avatud.

Mait Palts, Eesti kaubandus- ja tööstuskoja peadirektor:

Koja liikmetest on täna Serbiaga koostöös ca 10 ettevõtet. Neist kaks teevad koostööd programmeerimise valdkonnas, kuid on ka näiteid kalatööstusest, koostööst ehituse- ja puidutööstuse vallas ning masinatööstusest. Kindlasti on Serbia puhul tegu huvitava ja kasvava, kuid samas ka oma riskidega turuga. Tõenäoliselt jääb meie huvi selle turu vastu pigem tagasihoidlikuks ja peamised eksporditurud on ja jäävad meile lähedased Skandinaavia maad, aga ka Venemaa. Samas tasub alati uusi turge otsida ning selles mõttes on Balkani riigid kindlasti huvipakkuvad ja arenevad -- tuleb vaid riske ja eripärasid teada.

Mida pakub Serbia välisinvestorile?
1. Iga uue loodud töökoha eest 4000 kuni 10000 eurot toetust.
2. Riik võib tagastada 17 kuni 20% kogu investeeringust.
3. Riik pakub kuni kümneaastast maksepuhkust maksustavalt tulult, kui ettevõte investeerib 9 miljonit põhivarasse ning loob vähemalt 100 uut töökohta.
4. Riik pakub ka tööhõivetoetusi. Töötaja kohta 850 kuni 1700eurot. Ümberõppeprogrammi raames on võimalik taotleda toetust 850 eurot töötaja kohta.
5. Tööandja ei pea maksma töötaja pealt tööjõumakse kolm aastat juhul, kui palkab  alla 30aastase varem töötuna registreeritud töötaja või puudega töötaja. Kaks aastat ei pea tõõjõumakse maksma, kui palkab alla 30aastase alla kolme kuu töötuna registreeritud töötaja või üle viiekümneaastase töötuna registreeritud töötaja.
6. Mitte-Serbia kodanike iga-aastane tulu maksustatakse, kui see ületab kolm korda Serbia keskmise aastapalga. 
7. Serbia asub käibemaksuvabas tsoonis. Välisfirma saab luua valitsuse heakskiidul eraomandis vabatsooni.
8. Välisinvestoritele kehtib tollivaba tooraine- ja pooltoodete import ning Serbias toodetud toode eksport.

Tasub teada

Serbia asub Balkani poolsaare keskosas. Piirneb Montenegro ja Albaaniaga edelas, Bosnia, Hertsegoviina ja Horvaatiaga läänes, Ungariga põhjas, Rumeeniaga kirdes, Bulgaariaga kagus ning Makedooniaga lõunas.
Pealinn: Belgrad
Rahvaarv: 9 778 991
Pindala: 88 361 km2
Riigikeel: serbia keel
Raha: serbia dinaar (CSD)
Serbia on ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni, Euroopa Nõukogu ja Kesk-Euroopa Vabakaubanduslepingu liige. Serbia taotleb Maailma Kaubandusorganisatsiooni ning Euroopa Liidu liikmestaatust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. February 2014, 15:52
Otsi:

Ava täpsem otsing