Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Õnnestumine selgub tulevikus

31. jaanuar 2014, 00:00

Eesti Energia on viimastel aastatel teinud kaks investeeringut, millega on ehitatud Eesti ettevõtete kõige kallimad rajatised. Kas investeeritu tagasi teenitakse, pole aga selge.

Selle aasta juulis peaks Auvere elektrijaama uuest plokist tulema esimene elekter. Selle Eesti kalleima rajatise kogumaksumus on 638 miljonit eurot, kuid hiiglasliku investeeringu tasuvus ja selle tegelik väärtus on küsimärgi all. Esialgu plaaniti ülikalli energiaploki kõrvale ka teine sarnane, kuid praegu on üsna selge, et seda ei tule.

Selle asemel räägib Eesti Energia juht Sandor Liive hoopis teistsugusest tulevikust. Kui praegu läheb põlevkivi otse elektri tootmiseks, siis uue plaani järgi toodetakse kõigepealt õli ja selle kõrvalproduktidest elektrienergiat.

Õlitootmisest on küll juba aastaid räägitud, aga nüüd on plaan konkreetsem: edasised investeeringud tehakse õlitehastesse, mis maksavad umbes 250 miljonit ­eurot tükk. Neid peaks tulema mitu. Ainuke probleem on selles, et neist esimest, suurusjärgus samuti veerand miljardit maksnud tehast pole käima saadud ja esialgsest valmimistähtajast ollakse rohkem kui aasta maas. Väärtuse poolest on see Enefit 280 tehnoloogial põhinev  tehas Eestis maksumuselt teine vara.

Projektid reitingulanguse taga. Mõlemad suur­investeeringud võttis põhjenduseks ka reitinguagentuur Moody’s, kui see eelmisel nädalal Eesti Energia krediidireitingut langetas. Moody’s viitas õlitehase käivitamisega seotud probleemidele. Lisaks võib Eesti Energia põlevkivielektrijaamade konkurentsivõime agentuuri hinnangul nõrgeneda, kuna Balti ja Põhjamaade elektriturg jätkab põimumist. Regioonis toodetakse aga elektrit palju mitmekesisematest ressurssidest kui ­ainult põlevkivi, seega ei pruugi põlevkivist toodetav elekter olla konkurentsivõimeline.

Konkurents muutub tihedamaks pärast Eesti ja Soome vahelise kaabliühenduse Estlink 2 käikuminekut sel aastal. Auvere töötab just põlevkivil, kuigi võimaldab kasutada ka biomassi.

Moody’se põhjendused Auvere põlevkiviploki kohta toovad esile samad probleemid, millele riigikontroll viitas juba 2011. aastal ehk siis, kui suur­investeeringut plaaniti. Küsimus on ärilises tasuvuses: ilma riigi toetuseta see jaam riigikontrolli hinnangul välja ei mängi. Mäletatavasti kahtlesid investeeringu tegemise otstarbekuses nii Eesti Energia juhtkond kui ka nõukogu, kuid majandusminister Juhan Parts andis selge suunise uus jaam ehitada.

Sellised riskihinnangud vihjavad, et Eesti Energiat võib ees oodata ka vara allahindlus. Teisi­sõnu oleks mustvalgel kirja pandud, et on investeeritud meeletu hulk raha, oodatud väärtust sellest aga ei tule.

Vara alla hindama ei hakka. Eesti Energia nõu­kogu esimees Jüri Käo ei ole sellega nõus. Tema sõnul ei sõltu investeeringute väärtus reitinguagentuuri hinnangust. “See sõltub turusituatsioonist ja ettevõtte konkurentsivõimest. Viimane on aga iga ettevõtte enda teha ja see ongi üks ettevõtete igapäevastest ülesannetest – säilitada või suurendada oma konkurentsivõimet.”

Teine riigifirma nõukogu liige Olari Taal lisab, et õlitehase käivitamise juures on tõepoolest tähtaegadega mööda pandud – kogenematusest. Tuleb aga arvestada, et tegemist on tehnoloogilise innovatsiooniga ja selle elluviimine on aeganõudev. ­Auvere jaama puhul on aga Taali sõnul tasuvusarvestus tehtud ja see on pädev. Seega pole karta, et ettevõte peaks hakkama allahindlusi tegema.

Milline Auvere tasuvusanalüüs täpselt on ja kas see on aja jooksul muutunud, avalikkus teada ei saa – tegemist on ettevõttesisese infoga. Seetõttu pole näiteks selge, kuidas mõjutab tasuvust saastekvoodi praegune madal hinnatase. Ühelt poolt on väike hind kasulik põlevkivienergiast elektri tootmisele ja lubab paremat tasuvust. Teisalt aga eraldas  valitsus just Auvere investeeringu tasuvust silmas pidades riigiabi korras Eesti Energiale 18 miljonit tonni tasuta saastekvooti, et selle müügist saadavat raha saaks ehitusse suunata. Madalama hinnaga teenitakse väiksem summa.

Tasuvus selgub tulevikus. Eesti Energia juht Sandor Liive sõnab, et kvoodi hind ei mõjuta Auvere investeeringut kuigivõrd. “See on õige, et kui CO2 hind on madalam, tuleb raha toetuseks vähem. Aga kui hind on madalam, siis on (toetust – toim) vaja ka vähem,” ütleb ta. Liive sõnul selgub Auvere tasuvus alles pärast valmimist. “Me võime pikalt rääkida sellest, kui kasumlik see investeering võib olla või mitte. Sellest me rääkisime ka enne investeerimisotsuse tegemist. See selgub tulevikus, kui me näeme neid hindu,” selgitab ta.

Mis aga õlitehase väärtust puudutab, siis see põhineb juhtkonna hinnangul. Ehkki tehas ei käi, on juhtkond optimistlik. “Käivitusaja pikenemine ei muuda seda investeeringut kahjumlikuks, sest kui Enefit 280 käib, siis ta toodab 50–60 miljonit eurot positiivset rahavoogu aastas,” selgitab Liive. “Praegu ei ole mingit infot selle kohta, et me peaksime seda alla hindama,” lisab ta. Nii Auverest kui ka uuest õlitehasest ootab ette­võte panust firma majandustulemustesse juba sel aastal.

  • Uus plaan panustab õlitootmisele

Rahandusminister Jürgen Ligi ootab Eesti Energialt, et ettevõte võtaks investeerimise suhtes konservatiivsema hoiaku. Ettevõte lubab uuendatud strateegiaga jätkata investeeringuid õlitootmisse, ehkki seni pole seda tööle saadud.

“Kui kogu põlevkivi, mis meil kasutada on, keerata põlevkiviõli tootmiseks, siis me toodaks kaks miljonit tonni õli aastas,” ütles Eesti Energia juht Sandor Liive sel nädalal toimunud Maailma Energeeti­kanõukogu energiakonverentsil, kus ta tutvustas oma ettevõtte uut strateegiat.

Ka Eesti Energia nõukogult heakskiidu saanud plaan seisneb selles, et elektrienergiat toodetakse õlitootmise kõrvalproduktidest – uttegaasist ja poolkoksist. Kõrvalprodukte saab põletada uutes kateldes ja kui vanemad katlad ära kukuvad, saab neid juurde ehitada. Nii suudetakse ära kasutada 80% põlevkivis olevast energiast, kusjuures saadav elektrienergia on väikese CO2-sisaldusega. Võrdluseks: näiteks Auvere valmiva elektrijaama efektiivsus on 40%.

Liive tõi välja, et  üleminek saab toimuda samm-sammult. “Praeguse plaani puhul on investeerimis­samm 250 miljonit eurot ehk üks Enefit 280 seade. Paneme ühe käima, ehitame järgmise,” rääkis Liive.

Õlitootmist võiks kümnekordistada. Nii võiks juba aastaks 2018 olla olemasoleva jaama kõrval püsti uus Enefit 280.

“See ei vaja toetust ja annab tegelikult ka kindluse, et meil on olemas põlevkivist toodetud elektri­energiat rohkem, kui Eesti suudab tarbida,” rääkis Liive. Lisaks on tema sõnul siis ka põlevkiviõli, mida saab müüa, ja sellega saab investeeringule hea tootluse. Ta tahab õlitootmise aastaks 2025 kümnekordistada.

Selle plaani murekoht on aga see, et esimene Enefit 280 ei tööta. Riigikogu liige, Eesti Põlevkivi endine juht Lembit Kaljuvee ütles, et tulpasid ja kasutegureid vaadates on plaan ilus, kuid millal esimene Enefit 280 käiku läheb, pole teada.

“Nad võivad ilusaid plaane teha, aga reaalne elu näitab seda, et nad ei ole hakkama saanud – kaks aastat tagasi pidi esimene jaam esimest õli andma,” ütles ta. “Mul on jäänud selline mulje, et selles sektoris on raha rohkem kui mõistust. Suund on nagu õige, aga liiga suur tükk on võetud selle Enefit 280ga,” rääkis ta.

Kõige suurema riskina nimetaski Kaljuvee seda, kas lõpuks mõistus probleemidest üle käib ja tehas tööle hakkab. “Praegu teevad nad kogu tehnoloogiale esimest ringi peale, aga asi on selles, et nad lähevad samm-sammult ja kui sa näiteks viienda sammu teed, siis viienda muutusega nõuab see esimene muutus jälle muutust,” selgitas ta.

Liiga suur tükk? Kaljuvee sõnul on põlevkivi kütusena kapriisne, aga arvestada tuleb, et erinevad metallid ja erinevad temperatuurid käituvad erinevalt. “Teatud asju ei saa lõpuni välja arvutada. Konkreetses kohas arvutad välja, aga üks komponent muutub ja juba tekibki ummistus,” lisas ta.

Kaljuvee arvates poleks pidanud nii suurt tükki ette võtma ja astuda oleks tulnud väiksema sammuga.

Kommunikatsiooni õppetund. Samal ajal, kui vaadata ajagraafikut, peaks riigifirma juba järgmisel aastal uue õlitehase projektiga edasi minema.

Liive sõnul on üks õppetund see, et tähtaegade lubamisega tuleb ettevaatlik olla. Ta vaidles vastu – päris kahte aastat need käivitamisraskused kestnud pole, sest esimene käivitus toimus 2012. aasta lõpus.

“Igasuguste tähtaegadega, eriti optimistlikega, tuleb olla väga ettevaatlik. Tõsi on see, et me pole ju lihtsalt ehitanud mingit järjekordset seadet, mis meil kõrval töötab, vaid me tegime tehnilise innovatsiooni, me tegime selle kaks korda suuremaks,” rääkis ta.

Liive sõnul on selge, et õlitehas paari kuu jooksul stabiilselt tööle veel ei hakka. “Me teame väga selgelt, milliseid muudatusi me tahame teha selle aasta esimese poole lõpuks. Enne teist poolaastat sel aastal stabiilset pikemaajalist tööd veel ei prognoosi ja me praegu planeerime maisse-juunisse sellist kahekuulist pikemat pausi, kus me isegi käivitusi ei tee,” rääkis Liive.

Ta ei lubanud enam ühtegi konkreetset tähtaega: “Kindlasti anname teada, kui käima läheb.”

  • Parts: Auvere on tasuvam kui varem

Auvere jaama investeeringu läbi surunud Juhan Parts põhjendab selle vajalikkust energiajulgeolekuga ja leiab, et investeeringu tasuvuse välja­vaated on praegu paremadki kui otsuse langetamise ajal.

Investeeringu otsustamise ajal kuulus Eesti Energia Juhan Partsi haldusalasse. Parts on kindel, et uus jaam on hädavajalik. “Mis puudutab investeeringuid elektritootmisvõimsusse energiajulgeoleku ja varustuskindluse seisukohalt, siis kindlasti on see (otsus – toim) rohkem kui 100% õige,” räägib ta. Ärilise tasuvuse poolest on seis tema sõnul parem kui enne. “Kui ettevõte seda otsust tegi, oli rohkem skepsist just tulenevalt CO2 hinnast (mis praegu on madal – toim) ja tahke kütuse konkurentsivõimest. Ma arvan, et praegu on selles osas väljavaade kindlasti parem,” ütleb  ta.

Ministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar lisab, et riigil on kohustus tagada elektri kättesaadavus ja selle tagab Auvere ka siis, kui elektrit välisühenduste kaudu ei saa. Lisaks juurdub Euroopa Liidu energiapoliitikas üha enam pragmaatiline lähenemine elektritootmisse ja kliimapoliitikasse. Ta ennustab, et seetõttu tuleb nii mõnelgi ploki rajamise kritiseerijal oma hinnangut ümber vaatama hakata.

Rahandusminister Jürgen ­Ligi, kelle haldusalasse Eesti Energia nüüd kuulub, sõnab, et pole põhjust majandusministeeriumi hinnanguid kahtluse alla seada. “Energiajulgeoleku teema ei ole ka pärast Estlink 2 käivitumist kuhugi kadunud,” lisab ta.

  • Teist plokki ei tule

Varem plaaniti Auverre ka teist põlevkiviplokki, kuid ­Sandor Liive ütleb selgelt välja, et tema selle ehitamiseks ette­panekut ei tee.

“Ma avaldasin oma arvamust siis, kui see (esimese ploki – toim) investeerimisotsus tehti. Nüüd on need andmed natuke muutunud, kuid ma ütlen seda, et ­Auvere elektrijaam on kõige efektiivsem otsepõletamisega elektrijaam, mis meil Eestis saab olema,” räägib ta. “Kuid ma ütlen väga selgelt ka seda, et tulevikuplaan ei ole ehitada järgmisi 40%-lise efektiivsusega keevkihtplokke lihtsalt selleks, et toota põlevkivist elektrienergiat,” lisab Liive.

Ka ettevõtte nõukogu juht Jüri Käo kinnitab: “Teise ploki ehitust suure tõenäosusega ei tule. Lõpliku otsuse teeb nõukogu veebruaris.”

Teise põlevkiviploki rajamine on sees Eesti energiamajanduse arengukavas. Rahandusminister Jürgen Ligi, kelle haldusalasse Eesti Energia nüüd kuulub, ootab esialgu juhatuse ja nõukogu hinnangut. “Seejärel tuleb hinnata ka energiajulgeoleku aspekti. Analüüsile pole punkti pandud, mistõttu on lõplikku vastust vara anda,” sõnab ta.

 

Kommentaar

  • Audiitor hindab ka riske

Ago Vilu, PwC Eesti partner ja juht, Eesti Energia audiitor
Rääkides üldiselt ja mitte Eesti Energiast, siis lähtutakse hindamisel sellest, mis on nende varade võime rahavoogusid ja tulu genereerida. Kõigi prognooside (firma juhatuse hinnangud varale – toim) juures võetakse arvesse ka kõikvõimalikud riskid ja kõikvõimalikud tulevikustsenaariumid, aga täpsemalt ei saa kliendi detailidesse minna. Audiitor hindab selle prognoosi realistlikkust ja usaldusväärsust. Iga prognoos ei pruugi tõeks osutuda ja enamasti ei osutugi, muidu oleksime kõik ennustajavõimetega, aga audiitor vaatab, et see hindamis­mudel oleks tehniliselt korrektne ja kõik need sisendid, mis sinna hindamismudelisse on pandud, tunduks vähemalt realistlikud.

 

Tasub teada

  • Eesti Energia investeeringud 2013. aasta kolmanda kvartali seisuga

Auvere elektrijaam
Eesti Energia alustas 2011. aasta suvel keevkihttehnoloogial põhineva 300 MW võimsusega elektrijaama rajamist Auverre.
Uus elektrijaam võimaldab lisaks põlevkivile kasutada kuni 50% ulatuses biokütuseid, mis aitab vähendada heitmeid.
Elektrijaama maksimaane netotoodang on aastas 2192 GWh.
Ehituse finantseerimiseks andis Euroopa Komisjon Eestile loa eraldada Eesti Energiale aastateks 2013–2020 kokku 18 miljonit tonni tasuta CO2-kvooti.
jaama katsetused algavad tänavu juulis, kuid investeeringu lõpptähtajaks on seatud aasta 2016.
Investeeritud 391 miljonit ­eurot, veel läheb vaja 247 miljonit eurot. Investeering kokku 638 miljonit eurot.

Õlitehas Enefit 280
Õlitehase rajamisega alustati 2009. aastal ja see pidi käivituma 2012. aasta sügisel.
Esimese barreli õli sai Eesti Energia tehasest 2012. aasta lõpuks ning lootis selle panust näha juba 2013. aasta majandustulemustes, ent käivitamisraskuste tõttu tehas ei tööta.
Töötamisel oleks selle aastane tootmisvõimsus ligikaudu 257 000 tonni põlevkiviõli.
Maksimumvõimsuse juures põletab tehas aastas ligikaudu 2,3 miljonit tonni põlevkivi.
Investeeringu suurus 240 miljonit eurot.

Välisprojektide arendus Jordaanias ja USAs
Investeeritud 49 miljonit ­eurot, veel läheb vaja 51 miljonit eurot ehk kokku 100 miljonit ­eurot aastaks 2016. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. January 2014, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing