Rail Balticut ähvardab seisak

Kolm Balti riiki peavad esitama hiljemalt maikuus Rail Balticu projekti rahastustaotluse, sest kui seda valmis ei jõuta, on tõenäosus järgmistes voorudes rahastust saada hulga väiksem, ütles peaminister Ansip eile Balti ja Poola peaministrite kohtumisel Tallinnas.

Rahastustaotluse tarvis peaksid Eesti, Läti ja Leedu looma juba veebruaris ühisettevõtte, kuid Leedu pidurdab, jõudmata otsusele, kas nad soovivad suunata raudteetrassi läbi Kaunase või enam kui 200 000 elaniku võrra suurema Vilniuse.

“Oleme kokkuleppel, et ühisettevõte tuleb luua võimalikult kiiresti, sest kui me kähku ei tegutse, pole ohuks vaid see, et laseme mööda esimese taotlusvooru, vaid ka see, et laseme mööda kogu Euroopa Liidu seitsmeaastase eelarveperioodi ja peame ootama järgmist,” lausus Ansip.

Poola tingimustega toetus. Ühisettevõte moodustatakse võrdsete osalustega, iga Balti riik saab kolmandiku. Ansip usub, et riigid saavad sellega veebruaris hakkama, sest kõikides riikides on selge tahe projektiga edasi minna. Ansipil oli ka hea meel kuulda, kui eilsel kohtumisel kinnitas Poola peaminister Donald Tusk, et Poola teeb oma osa projektis kindlasti ära, kui Balti riigid teevad oma osa. Lisaks Balti riikidele on Rail Baltic suuresti ka Poola ja Soome huvides.

Praegu on Rail Balticu tasuvusuuring tehtud arvestusega, et trass kulgeb läbi Kaunase, kuid kui leedulased soovivad trassi hoopis läbi Vilniuse, tuleb teha uus uuring. Samal ajal tuleb luua ühis­ettevõte ja esitada projekti taotlus.

“Ma mäletan, et kui Rail Balticut planeerima hakati, pidi tulema Kaunasesse transiidibaas, kus oleks hakatud laadima kaupa Venemaa rööpalaiusega rongidelt ümber Lääne-Euroopa rööpalaiusega rongidele. Sellepärast tahtsid nad ka Rail Balticut sinna suunata. Nüüdseks on leedulased jõudnud järeldusele, et täpselt samasuguse ümberlaadimisjaama saab rajada ka Vilniusesse. Pealegi on Vilnius ju oluliselt suurem linn ning seal toodetakse hulga suurem osa Leedu SKPst kui Kaunases,” rääkis Ansip. Ta märkis, et see, et trass läbib Kaunast, oli leedulaste enda tahe, mitte eestlaste, lätlaste või Euroopa Komisjoni otsus.

Rohkem maksta ei taha. Leedu peaminister Butkevicius rääkis, et Rail Baltic pidigi algselt läbima kõiki kolme Balti riigi pealinna. Lisaks tuleb üle 40% Leedu SKTst just Vilniusest, sõnas Butkevicius.

Vilniuse ja Kaunase puhul pole vahe raudtee pikkuses Ansipi sõnul väga märkimisväärne ja uue tasuvusuuringu tulemusi on raske ette ennustada. “Pikkuse võib kompenseerida suurem reisijate- või kaubaveo maht. Meil pole vahet, kas Rail Baltic läheb läbi Kaunase või Vilniuse. Samas tuleb öelda, et Leedust tulenevast valikust ei ole meie nõus kogu projekti eest rohkem maksma. Kui leedulased jõuavad lõpuks otsusele, tahaksime loota, et seekordsed kokkulepped peavad ja me saame projekti arendamisega kiiresti edasi minna,” ütles Ansip.