Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Piimatootjaid ähvardab 10 miljoni eurone trahv

06. veebruar 2014, 00:00

Uute lautade ja lehmade tootlikkuse kasvu tõttu võivad siinsed piimatootjad ületada Eestile lubatud piimakvooti, millega kaasneb 9,6 miljonit eurot lisakulu.

Eile kohtusid Euroopa Liidu 11 liikmesriigi piimatootjate esindajad Brüsselis Euroopa Komisjoni ametnikega, et selgitada  tekkinud olukorda seoses piima tootmiskvootide rakendamisega enne kvoodisüsteemi kaotamist 2015. aastal.

“Leiame, et viimasel kvoodiaastal pole mõistlik rakendada kvoodiületamise tasu, mis paneb kvootide kaotamiseks valmistuvad piimatootjad täiendava majandusliku surve alla,” ütles eilsel kohtumisel osalenud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Kvoodiületamise tasu tähendab, et iga ettevõte, kes toodab lubatust rohkem piima, peab maksma iga tonni kohta trahvi 278,3 eurot. Kui paljusid Eesti ettevõtteid see puudutada võiks, ei osanud Sõrmus öelda.

Seni on Eestis toodetud piima kogus ulatunud maksimaalselt 94%ni riiklikust kvoodist, kuid kuna paljud piimatööstusettevõtted on oma tootlikkust ja mahtu suurendanud, on oht, et selle aasta 1. aprillil algaval kvoodiaastal ületatakse 692 926tonnine piirmäär.

Kvoodiületamise tasu ehk sisuliselt trahv. Põllumajandusministeeriumi prognoosi kohaselt suudavad Eesti piimatootjad senise kasvutempo jätkumisel toota praegusel, 31. märtsil lõppeval kvoodiaastal 99% Eestile eraldatud kvoodist, kuid viimasel kvoodiaastal on oodata riikliku kvoodi 5%-list ületamist. See tähendab, et Eesti tootjatel – neil ettevõtetel, kes individuaalselt määratud kvooti ületavad – tuleb halvemal juhul viimase kvoodiaasta eest maksta kokku ca 9,6 miljonit eurot kvoodiületamise tasu.

Kehtna Mõisa OÜ on üks neist piimatootjatest, kes võib aprillis algaval kvoodiaastal ettenähtust rohkem toota. Ettevõtte juhatuse esimees Märt Riisenberg hindas võimaliku ületamise suuruseks 300 tonni, mis tähendab, et ees võib oodata 86 000eurone trahv.

“Jupphaaval umbes sama suurusjärgu summa võrra saame alates sellest aastast vähem piima­kvooditoetust, mida alates 2014. aastast enam ­Eesti riik ei maksa. Lisaks ähvardab see piimakvoodi­trahv ja kui need asjad omavahel kokku liita, siis tuleb küll väike kõhedus peale, et mis saab,” rääkis Riisenberg. Ta avaldas lootust, et Eesti esindajad Euroopa Liidus suudavad piisavalt lobi teha ja midagi päästa, sest piimanõudlus maailmaturul on kasvanud ning oleks arulage toomist pidurdada.

“Tootmist sellepärast ei hakka keegi ära lõpetama. Iseasi, kuidas keegi suhtub, kas tahab täpselt kvoodiga välja tulla või kui on otsustanud oma tootmist laiendada, maksab selle trahvi ära ja läheb laiendamise hooga edasi,” kõneles ­Riisenberg ja tõdes, et tema ettevõte toimib ilmselt viimast teed pidi.

“Seda on küll valus maksta, selle raha eest saaks osta täiesti korraliku põllutöötraktori,” lisas ta.

Kaarli Farm OÜ tegevdirektor Kristjan Mitt kvoodiületamise pärast muretsema ei pea, kuid märkis, et kvoodi ületamise oht oli teada. Kaarli Farmis ei ole loomade arv suurenenud, toodang on jäänud stabiilseks ja püsib lubatud mahu piires.

Karm komisjon. Brüsselis toimunud kohtumisel osalenud tootjate esindajad leidsid, et sujuva ülemineku tagamiseks tuleks kas vähendada kvoodiületamise tasu suurust, suurendada viimasel kvoodiaastal riikidele eraldatavaid kvoote või kohandada piima rasvasisalduse korrigeerimise süsteemi.

Sõrmuse hinnangul oli komisjon ettepanekute suhtes üsna jäigal positsioonil. “Esimesed kaks ettepanekut on administratiivselt otsustusprotsessi poolest keerulised ja ebareaalsed, mistõttu rõhusimegi sellele, et rasva korrigeerimine on Euroopa Komisjoni pädevuses, aga selleks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust liikmesriikide hulgas,” selgitas Sõrmus. Praegu on kokku koondunud 11 riiki ja otsitakse liitlasi juurde.

 

Mis on mis

  • Piimakvootide süsteem

Piima tootmiskvootide süsteem loodi 1984. aastal ja selle eesmärk oli piirata võimalikku piima ületootmist ühenduses.
2008. aastal otsustati, et ELi piimakvootide süsteem kaotatakse alates 1. aprillist 2015, sujuvaks üleminekuks suurendati kuni praeguse kvoodiaastani igal aastal riikide tootmiskvoote.

 

Üks küsimus

  • Kas on lootust, et piimatootjad pääsevad trahvist?

Roomet Sõrmus, põllumajandus-kaubanduskoja juhataja
Lootus sureb viimasena. Meie ülesanne on probleemiga tegeleda, seda tõstatada ja teemat hoida üleval, et ka poliitiline reaalsus muutuks selliseks, et oleks võimalik kohandust teha. See 9,6 miljonit eurot on ikkagi halvemal juhul juhtuv puhtalt prognoosil põhinev summa ja sellejuures on ju täiesti määramatu faktor see, et praegu on piimaturg väga hea seisus, piimahinnad on kõrged, mis on omakorda motiveerinud ka tootjaid oma tootmist suurendama.
Kui piimaturul peaks toimuma mingi korrektsioon, siis on jällegi uus olukord, mis tõenäoliselt muudab ka kogu seda võimalikku kvoodi ületamist Eestis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. February 2014, 20:01
Otsi:

Ava täpsem otsing