Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtluse edendamine vajab regionaalvõrgustike tuge

07. veebruar 2014, 00:00

Me ootame, et põõsast kargaksid välja ettevõtjad, kes toovad maale töökohad. Kuid töökohad tulevad üksnes sinna, kus on olemas vajalik infra­struktuur ja täidetud muud tingimused. Ettevõtlust ja uute töökohtade loomist maale peab toetama laiem regionaalpoliitiline võrgustik.

Ettevõtted toimivad omavalitsuste üleselt. ­Ettevõtjal on üldjuhul ükskõik, kas tema töötaja tuleb samast või naabervallast – peaasi, et tuleb ja teeb korralikult tööd. Aga kui naabervallast ühistransport ei käi, kahanevad võimalused leida kõik vajalikud töötajad. Isegi kastivabriku töötajaid leiab harva ühest külast, rääkimata millestki keerulisemast.
Eestis mõeldakse tihti, et maal saab olla üksnes ettevõte, mis pakub lihtsaid töid. Maainimesed on ju juhmakad, keegi midagi ei oska; pealegi tuleb kasutada kohalikku toorainet ja tegutseda traditsioonilistel aladel. Kartulikasvatus ja saekaatrid, need oleks justkui maamajanduse südame kaks koda: odav väljaõppeta tööjõud kompenseerib madala efektiivsuse.
Tegelikult on majanduse struktuur oluliselt muutunud ning aina suurem osakaal on teenusmajandusel ja nendel valdkondadel, milles kõik töötajad ei pea olema ühes kohas. Kui nii, nagu kunagi arendati Eestis avalikke internetipunkte, loodaks üle kogu riigi kaugtöökeskusi, oleks ka pärapõrgu asukatel märksa suurem lootus tööd leida.

Ümberõppe võimalus. Jah, struktuurse tööpuuduse kaks alustala on töövajajate vastumeelsus eriala ja elukoha vahetamise suhtes. Aga sellest on võimalik saada üle ümberõppe abil, sest maainimesed suudavad samuti õppida. Kolimise juures saab inimesi samuti aidata. Mõistagi on oluline roll ka ühtsel transpordivõrgul, mis võimaldaks ladusamat töölekäimist.
Maailmas on palju riike, mis on huvitatud mõne piirkonna eelisarendamisest. Muu hulgas tehakse soodustusi ettevõtetele, mis neis piirkondades töökohti loovad. Kui Eesti tahab loobuda samastumast Tallinna ja Harjumaaga ning võtta kasutusele tegeliku regionaalpoliitika, võiksime sellest eeskuju võtta. Isegi kui algul koliks mõni firma maale vaid fiktiivselt, töötajaid ja tegevust sinna registreerides, annaks see omavalitsusele rohkem raha, millega parandada elu- ja ärikeskkonda uute ettevõtete ja töökohtade tulekuks.
Kui erasektor oma teenused suurlinnadesse tõmbab, öeldakse, et vaba ettevõtluse otsused riiki ei puuduta. Kui riik sama teeb, räägitakse efektiivsusest. Aga selle efektiivsuse hind on usalduse kadumine riigi vastu. Usaldust on raske taastada.
Eestit katavad erinevad võrgustikud, mille kohalikke elemente vaadatakse tavaliselt vaid sellesama võrgustiku piires – kas kohalik bussiliin, postkontor, pangaautomaat, apteek ennast ära tasub. Kui ei, paneme kinni. See ei ole riiklik regionaalpoliitika, see on riiklik huvipuudus. Kui Eestil oleks tõepoolest regionaalpoliitika, vaadataks kõike seda koosmõjus, arvestades iga sulgemise või püsimajäämise mõju kohalikule elule, sealhulgas ettevõtluse edendamisele.

Reeglid paika. Ei ole võimatu panna paika reeglid kõigi normaalseks eluks vajalike teenuste kohta. Näiteks nii, et riigina oleme huvitatud, et pangaautomaadid või -kontorid säiliksid punktides, kus nende teeninduspiirkonda jääb vähemalt X inimest ja järgmise punktini on Y kilomeetrit. Kui tehingute arv või maht langeb alla piiri Z, kompenseeritakse vahe pangale, sest meil on strateegiline huvi, et teenus jääks alles.
Kui me tahaksime, et suur osa Eestist ei tühjeneks, jälgiksime ja mõjutaksime transpordivõrku kindlasti üle-eestiliselt. Praegu ei saagi planeeritavad tõmbekeskused normaalselt toimida, kuna isegi naabervallast pole võimalik tõmbekeskusse tööle käia. Mis regionaalpoliitikast me siis räägime? Ühistransport pole ju piiranguteta ettevõtlus, riik ja omavalitsused korraldavad ja tellivad seda.
Üks väheseid positiivseid mõjureid Eesti regionaalarengus on rahvaraamatukogude võrk. Imekombel on selle päästnud asjaolu, et kunagi kirjutati seadusse raamatukogude likvideerimise keeld. Nii oleks loomulik, kui näiteks raamatukogudega koonduksid muud võrgustikud. Mitmel pool kolivadki sama katuse alla perearstid ja postkontorid. Sinna saab paigutada ka kaugtöökeskused. Ent niisugune põimumine, mis tugevdab kõiki võrgustikke, sõltub ennekõike oma­valitsuse pealehakkamisest.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. February 2014, 19:26
Otsi:

Ava täpsem otsing