Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arhitekt vabanes elektrisõltuvusest

12. veebruar 2014, 15:31

Linna- ja maakodu vahel aega jagav arhitekt Indrek Allmann pani taastuvenergia abil tööle mõlemad.

Linnakodus kasutab Bakeri OÜ paigaldatud nö klassikalist On-grid lahendusel põhinevat PV - süsteemi ehk päikeseelektrit, mida püütakse võrku müümise asemel maksimaalselt ise ära kasutada.

“Üle seitsme aasta olen taastanud ka talukohta ühel väikesaarel. Saarele elektrikaablit toodud ei ole, seega tuleb kogu vajaminev energia ise toota,” rääkis arhitekt, kes juba maja disainimisel võttis arvesse saadaolevat energiahulka. Allmann tõdes, et nö teerajana on tal seitsme aasta jooksul tulnud ka vigu teha, kuid tulemuseks on töötav, aastaringselt energiasõltumatu köetud elamine. “Ise olen seda nimetanud talumehe PLUSSenergiamajaks, kuna kogu asi on täiesti aus - ta kas töötab või mitte ja mittetöötavat lahendust off-grid (ehk võrgust sõltumatu - toim) elumajas lubada ei saa,” ütles ta.

Arhitekt peab oluliseks saavutuseks ka seda, et on suutnud ehitada energiasõltumatu eramu, mille ruutmeetri maksumus jääb vaid pisut üle 1100 euro ning mille näol on tegemist off-grid lahendusega. “Kui arvestada, et aeg-ajalt on võimalik saada taastuvenergiaseadmete soetamiseks toetust, siis võin julgelt väita, et tavaelamu hinnaga on võimalik rajada maja, millega ei kaasne hilisemaid kuuarveid.

TASUB TEADA
Indrek Allmanni maamaja taastuvenergialahendus
Osalt tänu etapiviisilisele rajamisele on mu süsteemi ülesehitus küllalt keerukas. Seda juhivad kaks sõltumatut võrguinverterit koos kahe akupangaga.
Lisaks on nelja eri tüüpi päikesepaneele oma kontrollerite ja inverteritega ning keskmise võimsusega tuulegeneraator.
Äärmiseks tagavaraks on automaatselt käivituv bensiinigeneraator.
Lisaks on kasutuses võrgulahendusel põhinev targamajasüsteem, mida kasutan peamiselt erinevate kütteseadmete ja nende režiimide juhtimisel. Suurema soojavee tarbimise korral talvel on kasutuses ka veesärgiga küttekamin.

TASUB TEADA
Kohati päike ei paista ja tuul ei puhu
Probleemid taastuvenergialahenduste loomisel

1. Praktilist kogemust napib
Seadmete müüjaid on palju, aga praktiliselt toimivat ja ajas kestvat süsteemi oskavad üles ehitada vaid väga vähesed

2. Tehnika streigib.
Probleemid kestvusega tulevad eriti selgeks esile just seoses tuulegeneraatorite ja akupankadega. Hoogsalt müüakse ka kaupa, mida tööle panna ei osatagi või mis meie oludes ei tööta - ainult et müüja seda ei tea.

3. Raha loobitakse tuulde.
Halba on teinud ka euroraha kontrollimatu paiskamine turule, nö näidisprojektidesse, mis on tehtud projekti enese pärast ja vähegi asjatundlikuma vaataja jaoks mõjuvad farsina. Kredexi meede elamute energiatõhustamisesse ja taastuvenergia seadmete soetuse toetuseks on siiani tundunud olevat üks kõige ausamaid.
Allikas: Indrek Allmann

Ka firma saab elektrivõrgust välja lõigata

Lisaks eraklientidele investeerivad ka ettevõtted pika tasuvusuajaga taastuvenergialahendustesse, et nii tootmiskulusid alla saada.

Taastuvenergialahenduste pakkumisega tegeleva Bakeri OÜ kliendid on siiani olnud peamiselt eraisikud. Ettevõtte omaniku Priit Kaselaane sõnul on riikliku toetuse abil erakliendid taastuvenergialahenduste kasutamisel hoo sisse saanud.

Firmadele see ei laiene ja pole ka lähiajal näha, et hakkaks laienema, tõdes ta. Firma juhi Anti Tiigi sõnul on ettevõtete puhul piduriks asjaolu, et taastuvenergialahenduse tasuvusaeg on endiselt pikk - 15 aastat ja enamgi. Teisalt sõnas ta, et on näha ka esimesi ettevõtteid, kes on nõus nii pika perioodi peale investeerima. “Eesmärgiks ikka  tootmiskulude alla saamine,” lisas Kaselaan.

Takistustest saab mööda. Kas mõne ettevõtte või ettevõtlusvaldkonna jaoks on taastuvenergia lahenduse paigaldamine ja kasutamine välistatud? “Välistatud ei ole kellegi jaoks. Küsimus on võimsuses - palju tuleb ja palju vaja on. Loomulikult seab paigalduskeskkond omad piirangud,” selgitas Tiik. Ta lisas, et kui Tallinna kesklinnas asuval tootmisettevõttel on suur energiatarbimine, aga väike avatud pind, kuhu päikesepaneele paigaldada, siis siit lähebki piir selle vahel, millise ettevõtte jaoks taastuvenergia tootmine on võimalik ja millise jaoks mitte.

Tootja ja tarbija asuvad lahus. Kaselaan märkis selle peale, et on võimalik ka nii, et taastuvenergiat toodetakse ühes ja tarbitakse teises kohas. Selle eelduseks on asjaolu, et ettevõttel on avaramas paigas maad, mida elektri tootmiseks rakendada. Tiik lisas, et eraklientide puhul on taoline lahendus juba täielikult toimiv. Suvekodus toodetud elekter müüakse võrku ja tasaarveldamine tehakse linnakodus kuluva elektriga.

Eraklient toidab. Kui paljusid kliente toob Bakeri OÜ juurde aina kerkiv elektri hind ja kuhu nende arvates elektri hind lähiaastatel liigub? “Tegelikult eks esimene mõte ongi, et saaks oma tarbitava voolu ise toota,” arutles Kaselaan, Tiik lisas, et peamiselt soovitakse madalamaid püsikulusid. “Vähesel määral on meie kliendid ka need, kellel voolu ei olegi. Tihti on odavam luua taastuvenergiaüksus, kui vool sisse tuua,” selgitas Kaselaan.

Elektri hinnatõusu kohta märkis Bakeri omanik, et kui vaadata elektrihinna ajalugu siis on  pilt selge, kuhu poole ta läheb. Ka Tiik on samas veendunud: “igal aastal on olnud hinnatõus 3-5%, eks ta sinna poole läheb ka edaspidi.”

Taastuvelektriäris ratsa rikkaks ei saa. Bakeri OÜ omaniku Priit Kaselaane sõnul tegeletakse tuule- ja päikeseenergialahenduste pakkumisega nö edasiarendusena ühisele hobile. “Nagu käibenumbrist näha, siis ratsa rikkaks ei saa ja kesklinna büroohoonet ei ehita,” märkis ta. Tiik sõnas seepeale, et eriti uhked on nad Bakeri OÜ üle seetõttu, et möödunud aastal omistati ettevõttele krediidireiting AA.

Taastuvenergialahenduste pakkumisega tegeleva Bakeri OÜ meeste sõnul jäid firma majandusnumbrid äsja lõppenud 2013. aastal varasemale aastale alla, sellele vaatamata nendivad nad rahuloleval ilmel, et aasta oli parem ja huvitavam kui varasem.

“Päris positiivne aasta on olnud. 2012. aastale jäävad (numbrid-toim.) alla, sest lahendused on olnud teistsugused. Iga objekt on jätkuvalt erinev olnud,” rääkis Tiik. Kaselaan lisas: “vist käibenumbris ei kajastugi nii, et ta parem on olnud, aga tegelikult on parem olnud küll. Objektid on olnud huvitavamad.”

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. February 2014, 09:18
Otsi:

Ava täpsem otsing