Aastaga suurenes karjalehmade arv

14. veebruar 2014, 10:08

Eelmisel aastal suurenes võrreldes aasta varasemaga Eesti piimatoodang. Kõige parema piimaanniga olid Eesti holsteini tõugu lehmad, järgnesid eesti punane tõug ja Eesti maatõugu

Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli piimaveiste aasta alguse seisuga 764 karja ja 92134 lehma, mis moodustab 94,9 % Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis lehmi Järvamaal (13 728), Lääne-Virumaal (11 002), Jõgevamaal (10 322). Aastaga suurenes karjalehmade arv Eestis 1860 võrra.
Jõudluskontrollialuste lehmade eelmise aasta keskmine piimatoodang 8416 kg. Võrreldes 2012. aastaga on piimatoodang suurenenud 357 kg.
Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 8611 kg ja eesti punasel tõul 7820 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4697 kg.
2013. aastal oli ühes maakonnas keskmine piimatoodang üle 9000 kg ja veel üheksas maakonnas üle 8000 kg. Kõrgeima toodanguga lehmad on Tartumaal (9558 kg), järgnevad Põlvamaa (8985 kg), Lääne-Virumaa (8712 kg), Järvamaa (8648 kg), Raplamaa (8553 kg), Jõgevamaa (8412 kg), Pärnumaa (8238 kg), Valgamaa (8175 kg), Võrumaa (8170 kg) ja Viljandimaa (8005 kg).
Aasta keskmise piimatoodangu põhjal olid parimad karjad:
kuni 100 aastalehmaga Lea Puur (31 aastalehma (01.01.2014 karjas 32)) – 12330 kg,
üle 100 aastalehmaga Soone Farm OÜ (208 aastalehma (01.01.2014 karjas 221)) – 12386 kg.
2013. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomapidajate karjades:
3–10 aastalehmaga karjadest Ülo Kuusikul Põlvamaal (4 lehma);
11–100 aastalehmaga karjadest Einar Sõmeril Jõgevamaal (31 lehma);
üle 100 aastalehmaga karjadest Eerika Farm OÜ-l Tartumaal (149 lehma).

Lihaveiste jõudluskontrollis oli aasta alguse seisuga 373 karja 27299  veisega. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis lihaveiste arv suurenenud 3792 veise võrra. Kõige rohkem on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Saaremaal (4123), Lääne-Virumaal (3496) ja Läänemaal (3358).
Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (6931), seejärel limusiini (6289) ja herefordi (4924) tõugu lihaveiseid. Arvuliselt on suurenenud kõige enam aberdiin-anguse  tõugu veiste arv 1170, simmentali tõug 904 ja herefordi  tõug 698 veise võrra. 
Eesti suurimad jõudluskontrollialused lihaveisekarjad on:
Osaühing Saare Veisekasvatus Saaremaal – 702 veist;
Virika Farm OÜ Järvamaal – 582 veist;
Piilia Põllumajanduse OÜ Raplamaal – 456 veist.

Sigade jõudluskontrollis oli aasta alguse seisuga 32 seafarmi ja 14758 siga. Lisaks farmidele on jõudluskontrollis Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaam 53 kuldiga. Võrreldes eelmise aasta algusega on farmides olevate sigade arv vähenenud 524 sea võrra.
Suurima viljakusega emised kuulusid Saimre Seakasvatuse Osaühingule (Viljandimaa), kus sündis 13,8 elusat põrsast pesakonnas. Järgnes Osaühing Markilo (Lääne-Virumaa), kus vastav näitaja oli 13,2.

Kõige rohkem põrsaid pesakonnas võõrutati samuti Saimre Seakasvatuse Osaühingus (12,4) ja Osaühingus Markilo (11,9).
Geneetilise hindamise tulemuste alusel kuulusid parimate lihaomadustega sead Osaühing Pihlaka Farmile (Harjumaa), kus hinnatud sigade keskmine indeks oli 122,9. Viljakuse geneetilise hindamise keskmise indeksi (118,1) järgi olid parimad emised Osaühingus Viru Mölder (Lääne-Virumaa).

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. February 2014, 10:08
Otsi:

Ava täpsem otsing