Kuidas teha õiguslikku auditit?

17. veebruar 2014, 00:00

Õiguslik audit (üldtuntud ka ingliskeelse termini due diligence järgi) tehakse reeglina äriühingu aktsiate või osade ostmisel äriühingu kontrollimiseks. Üldiselt korraldab selle auditi ostja enne müügilepingu sõlmimist.

Miks õiguslik audit tähtis on? Ostjale on oluline müüdavate aktsiate olemasolev väärtus, tulevikupotentsiaal ja kasumitootlus. Kui ostja omandab 100protsendilise või vähemalt enamusosaluse ning saab äriühingu üle majandusliku kontrolli, võib aktsiate kvaliteeti samastada ettevõtte kvaliteediga. Audit tehaksegi ettevõtte kontrollimiseks.

Mida õiguslik auditi käigus kontrollitakse? ­Auditi ajal hindavad ostja professionaalsed nõustajad äriühingu tegevust, puudusi ning õiguslikke riske. Sõltuvalt ostja soovist võidakse teha ka finants-, maksu-, keskkonna-, tehniliste või muude riskide hindamise auditid.

Auditi põhjal teeb ostja ostuotsuse ja müügi­lepingusse lisatakse tingimused avastatud riskide maandamiseks. Ostja teadmised äriühingu kohta põhinevad õigusliku auditi käigus ülevaadatud dokumentidel ja saadud teabel.

Tõendamine on müüja mure. Tuleb arvestada, ostja pole kohustatud äriühingut ega müüdavat osalust kontrollima. Seda, et ostja pidi olema puudusest enne müügilepingu sõlmimist teadlik, peab tõendama müüja. Seega on müüja huvides tõendada, et ostja kontrollis äriühingut ja müüja andis talle enne müüki piisavalt infot puuduste avastamiseks.

Müüjale on kasulik fikseerida müügilepingus, et ostja oli kohustatud enne ostu õigusliku auditi tegema, ostjale anti äriühingu kontrollimiseks piisavalt teavet ja dokumente ning olulised puudused lepingus üles loetleda.

 

Mis on mis

  • Ostjale pole vaja kõiki dokumete tutvustada

Millist infot ja dokumente võiks müüja ostjale õigusliku auditi tegemiseks esitada? Ostja ei pea saama piiramatut ligipääsu kõigele. Hindamaks, millist infot tasub ostjale avaldada, tuleb kaaluda järgmisi asjaolusid:

1. Müüja vabaneb vastutusest ulatuses, milles ta ostjat puudustest informeeris. Samas, sõltuvalt tuvastatud riskidest (nt varasemad vaidlused ettevõtte toodetud kaupade defektsuse üle, tegevusloa kaotamise risk, maksuriskid, trahvi saamise riskid vms) võib ostja ostusoovist sootuks loobuda, müügihinda alla kaubelda või müügilepingu tingimusi karmistada.

2. Ettevaatust konkurendiga. Sageli on ostjaks äriühingusse investeeringu tegemisest huvitatud konkurent. Kui konkurent lõpuks investeeringut teha ei soovi, võib ta õigusliku ­auditi käigus saadud teavet konkureerivas ettevõttes ära kasutada ja sellega müüja huvisid kahjustada.
Näiteks oskusteavet, infot klientide, tarnijate, hindade ja palkade kohta. Samuti võib konkurentidele info avaldamine ja selle kasutamine konkurendi poolt kvalifitseeruda konkurentsi kahjustavaks kokkuleppeks või tegevuseks, mis on kriminaalkorras karistatav. Näiteks konkurent hakkab oma toodete ja teenuste puhul kasutama sama hinnakujundust ja kahjustab sellega turgu ning ausat konkurentsi.
Seetõttu tuleks sõltuvalt tehingu olemusest ja suurusest läbirääkimistel kasutada konkurentsiõiguse spetsialisti ja infot kontrollitult avaldada. Soovitatav on allkirjastada konkurendiga kokkulepe sätestamaks, et tehingu ärajäämisel ei tohi ta saadud infot  konkureerivas ettevõttes kasutada, ja sellele rakenduvad sanktsioonid.

3. Garanteeri konfidentsiaalsus. Ostjale info edastamisel tuleb arvestada ka seda, et äriühingul võib olla lepinguga pandud või seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Näiteks ei tohi mõne lepingu sõlmimise fakti või selle sisu kolmandatele isikutele avaldada. Sama lugu on isikuandmetega.
Andmete konfidentsiaalsuse säilimiseks tuleks ostjaga sõlmida enne talle dokumentidele ligipääsu andmist konfidentsiaalsusleping, milles sätestada sanktsioonid juhuks, kui ta saadud andmeid peaks avaldama või kasutama.

4. Süstematiseeri. Veel tuleb leida optimaalne lahendus, kuidas ostjale esitatavat infot süstematiseerida ja millises mahus seda avaldada. Näiteks on n-ö suure hulga ebaoluliste dokumentide hulgast ostja nõustajatel mittevastavuste tuvastamiseks raske olulist välja selekteerida. Reeglina on protseduur selline, et ostja saadab nimekirja dokumentidest, mida ta soovib, ja esitab müüjale küsimusi. Seetõttu tuleb hoolikat kaaluda, millisele infole ostja ligi lubada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. February 2014, 17:43
Otsi:

Ava täpsem otsing