Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mida teha tulumaksu tagastusega?

17. veebruar 2014, 00:00

Alanud on tuludeklaratsioonide esitamise aeg ja see tähendab, et eelmisel aastal enammakstud tulumaksu saab tagasi. Kuigi tagastatavad summad on erinevaid, saab neid kasutada oma finantsolukorra parandamiseks ja tuleviku planeerimiseks.

Eestis on praegu väljastatud ligikaudu 160 000 kodulaenu, vabatahtlike pensionifondide ja -kindlustuslepingutega on liitutud rohkem kui 100 000 korral ning küsitluste järgi teeb umbes 40% kõigist Eesti inimestest rahalisi annetusi. Seega on lootust riigilt midagi tagasi saada päris paljudel. Eelmisel kevadel tagastas maksu- ja tolliamet eestimaalastele kokku 97 miljonit eurot, keskmiselt 223 eurot ühe deklaratsiooni kohta. “See on arvestatav summa ja et tegemist on meie endi väljateenitud rahaga, tasub selle kulutamisse suhtuda mõistlikult,” ütles  Swedbanki Era­isikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu, kelle sõnul eeldab mitmel juhtul enamtasutud tulumaksu tagasi saamine teadlikkust ja hoolikalt läbimõeldud otsuseid.

Maksa järelmaksud, kogu pensioniks. SEB investeerimise suuna arendusjuht Ülle Mathiesen soovitab pingelise eelarve korral mõelda inimestel raha kasutusotstarve valmis juba enne summa laekumist. Ja selleks võiks kaaluda järgmisi võimalusi.

Kui olete ostnud kestvuskaupu või mõnda teenust järelmaksuga, siis suure tõenäosusega rakendub võlasummale üsna kõrge intressimäär: vähemalt 10% aasta kohta. Kui leping võimaldab, tasuks sellistest kohustustest võimalikult kiiresti vabaneda.

Pange raha kasvama mõne tulevikuplaani (näiteks kaugema reisi või suurema ostu) elluviimiseks. Väga mugav on väiksemaid ja keskmiseid summasid paigutada investeerimisfondide kaudu.

Lisage summa lapse iseseisva elu alustamise või koolikulude fondi. Selleks võiks jälle valida mõne investeerimisfondi. Miks mitte teha tuleviku kindlustamise plaani koos oma teismelise lapsega. Valige ühiselt välja mõni toode või ettevõte, mille pikemaajalisse püsimisse ja suurde kliendinõudlusesse usute, ning uurige nende ettevõtete tausta, majandusnäitajaid, seni makstud dividende ja tulevikuprognoose. Kõige parema potentsiaaliga ettevõtte aktsiaid võiksitegi siis soetada.

Tehes selle sammuga panuse lapse tuleviku heaks, istutate nii endasse kui ka oma lapsesse samal ajal investoripisiku: edaspidi hakkate valitud ettevõtte ja tema aktsia käekäiku jälgima ning tõenäoliselt avastate tänu sellele esimesele sammule investeerimismaailmast veel palju huvitavat. (Aktsiate soetamist tasuks aga kaaluda alates 1000 euro suurusest summast).

Olge isekas ja pange tagastatud summa kõrvale oma pensionipõlveks. Pensioniks on lisasummasid kõige lihtsam koguda just selleks loodud vabatahtlike pensionifondide või -kindlustustoodete kaudu. Spetsiaalsetesse pensionitoodetesse raha paigutades saate järgmisel aastal tulumaksu osa jälle tagasi, muudesse toodetesse investeerides kahjuks mitte. Viimaste puhul tasuks loodetava investeerimistulu maksude edasilükkamiseks kasutada investeerimiskontot.

Swedbanki Teabekeskuse juhi Lee Maripuu sõnul on Eesti pensionisüsteem üles ehitatud nii, et inimesed ise koguksid oma vanaduspõlve kindlustamiseks.  Seetõttu soodustab riik kolmandasse pensionisambasse raha kogumist – maksustatavast tulust võib maha arvata vabatahtliku kogumispensioni makseid kuni 15% ulatuses teenitud tulust. “Makstes aasta jooksul III sambasse iga kuu 25 eurot, teeb see kokku 300 eurot ja sellelt summalt maksab riik tagasi ligi 60 eurot, mis on juba kahe ja poole kuu sissemakse summa,” tõi teabekeskuse juht välja.

Investeeri haridusse. Riik soosib inimeste investeeringuid haridusse, lubades maksustatavast tulust maha arvata koolituskulusid.  Näiteks lapsele huvialaringi või endale koolitust valides tuleb eelnevalt kindlasti uurida, kas koolitaja vastab tulumaksutagastuse saamiseks vajalikele nõuetele.  “Investeerides tänavuse tulumaksutagastuse täiendõppesse, saab järgmisel aastal neilt kulutustelt jälle tulumaksu tagasi,” lausus Maripuu.

Teabekeskuse varasemad uuringud on näidanud, et Eesti elanikel puudub vajalik rahaline puhver, et ootamatuste korral (töö kaotus, haigestumine vms) rahaliselt  toime tulla. “Seetõttu tasub kindlasti osa tulumaksutagastusest suunata pikaajalisemasse säästuplaani,” ütles ta.

 

Tasub teada

  • Mida tasuks teada investeerimiskontost?

Tulumaksukohustus tekib siis, kui võtta investeerimiskontolt rohkem raha välja, kui sinna on sisse pandud. Kui tekib vajadus raha välja võtta, saab seda teha tulumaksuvabalt, kuni väljavõetav summa on väiksem sissemakstud summast.
Kui investoril on varasematest aastatest deklareeritud kahjum väärtpaberitehingute tulemusena, siis on võimalik sellega vähendada tulevikus tekkivat tulumaksukohustust, deklareerides selle sissemaksena investeerimiskontol.
Investeerimiskonto kohta tuleb deklareerida sisuliselt kahte sorti andmed. Esiteks tuleb deklareerida kõik kasutuses olevad investeerimiskontod (sh konto nr), teiseks tuleb deklareerida kõik sissemaksed investeerimiskontole ja väljamaksed investeerimiskontolt. Deklareerida ei tule väärtpaberite ostu-müügitehinguid, juhul kui nimetatud väärtpaberid on käsitletavad finantsvarana.
Finantsvara ei ole näiteks II ja III pensionisamba osakud, “noteerimata” aktsiad ja võlakirjad, osaühingu osad jm samaliigilised väärtpaberid, kinnisvara ja tavalised (nõudmiseni) hoiused.

Allikas: EMTA.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. February 2014, 17:49
Otsi:

Ava täpsem otsing