Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Petuskeemid päevavalgele

27. veebruar 2014, 00:00

Maksu- ja tolliamet annab liisingufirmade liidule teavet autode kohta, millel lasub petuskeemikahtlus. Eesmärk on kätte saada riigile kaotsi minev käibemaks.

Eesti Liisinguühingute Liidu tegevdirektori Reet Hääle sõnul on levinuim petuskeem kallimate kasutatud autode Eestisse toomine ja nende pealt käibemaksust kõrvalehiilimine.

“Need on reeglina kallimad sõidukid, pisut kahtlase taustaga, esimest korda Eestisse sisse toodavad sõidukid, mille puhul võib-olla automark, aastaarv ja hind ei lähe ka päris kokku,” kirjeldas Hääl autosid, mille tausta kontrollimine registris on aeganõudev ja mis võivad olla seotud mõne petuskeemiga.

Hääle kinnitusel on levinud petuskeem selline, et fiktiivne OÜ toob autod Eestisse ja kavandab käibemaksupettust, kus riik jääb käibemaksust ilma, sest seda pole enam kelleltki küsida, kuna väike OÜ on juhtumisi põhja läinud.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm selgitas, et reaalajas andmete vahetamine maanteeameti ning maksu- ja tolliameti vahel toimib juba eelmise aasta sügisest. “Novembrist alates saame maanteeametist reaalajas jooksvat infot uute autode kohta, mida soovitakse arvele võtta,” lisas ta.

Pärast info saamist annavad Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) ja maksuameti analüüsijad hinnangu, kas tegemist võib olla pettusega seotud sõidukiga, ning kui see nii on, edastab maksuamet info maanteeametisse ja registrikannete tegemine konkreetse sõiduki puhul peatatakse kuni 30 päevaks asjaolude väljaselgitamiseks. Infot saadakse nii vihjete, maksemenetluste kui ka maanteeameti andmete põhjal.

Muinasjutt autost ei vasta tihti tõele. Ohu märgiks auto puhul võib Hääle sõnul pidada seda, kui kõik tundub liiga muinasjutuline. “Reeglina öeldakse, et autoga on sõitnud kirikuõpetaja naine ühe korra poodi, et autot pole üldse kasutatud või et auto on kuskil garaažis seisnud ja seepärast ongi seis nii ilus,” rääkis Hääl ja lisas, et massilist kahtlaste autode riiki toomist enam ei ole.

“Tüüpiline auto on kõrgema klassi luksusauto, kuid väga madala hinnaga. Või siis just väga kõrge hinnaga, kui soovitakse riigilt käibemaks tagasi saada,” seletas Hääl.

Helmi sõnul võiks inimestes kahtlust tekitada ka see, kui auto dokumentatsioon on puudulik, kui dokumentidel esineb võltsimise tunnuseid, kui väidetaval omanikul on variisiku tunnused (isik ei oska anda seletusi konkreetse sõiduki kohta).

“Ostjaid peaks kindlasti ettevaatlikuks tegema auto kahtlaselt madal hind, mis võib olla saavutatud käibemaksu tasumata jätmisega. Samuti see, kui algselt juriidilise isiku poolt müüdava sõiduki puhul soovitakse vormistada tehing füüsilise isiku müügina,” seletas Helm.

Tema hinnangul võiksid ostjad veenduda ka selles, et sõiduk oleks läbinud Eestis registreerimiseelse ülevaatuse, see maandab soetaja jaoks riske. “Kui maanteeamet teatab registritoimingu tegijale, et selle sõiduki puhul võtab toimingu tegemine kuni 30 päeva aega, siis tähendab see, et sõiduki puhul on ilmnenud üks või mitu eespool kirjeldatud riskitunnust ning taustakontroll ja tegelike asjaolude tuvastamine on käimas,” vihjas Helm.

Samuti võiks tekitada ostjas kahtlusi see, kui müüja soovib raha ette saada, kuid suunab ostja maanteeametisse kõiki registritoiminguid tegema.

Heauskseid ostjaid esialgu liistule ei võeta. Seda, mis saab maksupettusega seotud auto ostnud inimesest, Reet Hääl esialgu öelda ei osanud. “Seda on raske veel öelda, sest inimene on seal ju heauskne ostja. Riik tegeleb ikkagi käibemaksupettusega ja konkreetselt ostjat kiusama ei hakka. Riik vaatab neid, kellel käibemaks maksmata,” lisas Hääl.

Maksuameti juhi sõnul sõltub käibemaksupettuses osalenud auto ostnud inimese saatus sellest, kas tegemist on heauskse omandamisega või teadliku osalemisega petuskeemis. “Heauskseid  soetajaid ei ole põhjust karistada. Eesmärk on saada maksuraha kätte sellelt isikult, kellel tegelikult tekib selle maksmise kohustus. Järgneb ka väärteomenetlus, kui selleks on põhjust,” lisas maksuameti juht.

 

Tasub teada

  • Kuidas kontrollida auto tausta?

Kontrolli, kes on auto omanik ja/või müüja.
Küsi müüjalt auto VIN-kood ja Eestis registreeritud auto puhul ka registreerimis­number.
Guugelda. Probleemsete ­autode puhul võib VIN-kood olla kirjas eelnenud oksjonimüügil, samuti võib turul ringlevate probleemautode kohta olla hoiatus margifoorumis.
Liiklusregistri lihtpäringus piisab registreerimisnumbrist, et veenduda, kas ülevaatus kehtib.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi päringuga saab VIN-koodi alusel teada kindlustuskahjudest.
Liiklusregistri sõiduki andmete ja ajaloo päringuga näeb registreerimisnumbri ja VIN-koodi abil auto registreerimisandmeid ja omanikuvahetusi.
Kindlasti tasub konkreetse auto ajalugu ja tüüpvigu ­uurida selle automargi huviliste foorumist, sealt saab head infot, mida konkreetse auto ostmisel eriti silmas pidada.

Allikas: ostatargalt.ee

 

Kommentaar

  • Maksupettus on piiriülene probleem

Jaanus Simson, Inchcape Motors Estonia OÜ tegevjuht
Maksuamet koostöös maanteeameti, tarbijakaitseameti ja liisingufirmade liiduga on teinud head tööd võitlemaks kasutatud autode äris lokkava korralageduse, sh kliendi- ja maksupettustega.  Ma usun, et pettused Eestis on vähenenud. See ei ole vaid lokaalne probleem, vaid on piiriülene. Vaja on teha selles vallas tihedat koostööd ka Läti ja Leeduga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. February 2014, 19:20
Otsi:

Ava täpsem otsing