Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Karis: tasuks mõelda ettevõttepensionile

Ken Rohelaan 28. veebruar 2014, 14:03

Ettevõtjatega võiks arutada, kas tulevikuvõtmes tasuks teha ettevõttepensioni, ütles riigikontrolör Alar Karis.

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse aruande esitluse järel ütles Karis Äripäevale, et täna on keeruline ettevõttepensionile mõelda, kuna ettevõtte jätkusuutlikkus pole kindel. Samal ajal võiks arutada, kas ettevõte saaks võtta kohustuse pensioni maksmiseks tema juures töötanud inimesele.

Riigikontrolör soovitas töövõtjatel valmistuda täiend- ja ümberõppeks, et võimaliku töökaotamise hetkel suudaks inimene tagada endale sissetulekut muu kui pensioni abil.

Töötajate teine võimalus on Karise sõnul pensionifondidega aktiivsem tegelemine, sest II samba fond on seotud tugevalt sellega, kus pangas on raha. „Täna on tootlus kõigil suhteliselt nadi. Ilmselt see ei ole ka inimeste jaoks olnud atraktiivne, et sellega tegeleda,“ ütles Karis.

Kõrged ootused. Riigikontrolöri sõnul on inimeste ootused pensionile väga suured, mistõttu oleks vaja rohkem selgitusi väljastpoolt. „Tõenäoliselt nii suurt pensioni vähemalt minuealised ei näe,“ lisas 55aastane Karis.

Aruande järgi peaks Eesti inimeste arvates nende tulevane pension moodustama keskmiselt 74% pensionieelsest palgast, kuid näiteks keskmise netopensioni osakaal netopalgast langeb 2022. aastaks alla 40% (eeldusel, et tulumaksuvaba miinimum jääb 2004. aastal määratud tasemele).

Riigikontrolli aruande järgi pole II samba pensionifondid suutnud täita esialgu püstitatud eesmärke nagu pensionikogujate raha ostujõu kasvatamine ja kohaliku majanduse turgutamine.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul ei olegi esmaseid põhjuseid võimalik täita, kuna näiteks demograafilised protsessid toimuvad kiiremini kui 10-12 aastat tagasi osati ette näha. Sel ajal alahinnati iivet ja eelkõige väljarännet.

Poliitiline mugavus. Olgo viitab ka poliitilisele mugavusele, kus näiteks pensionifondide „raamid“ paneb paika rahandusministeerium. „Raame küll ei rikuta, aga pilt raamides on nukker. Ega rahandusministeerium pole ka väga palju teinud, kuidas fonde panna rohkem figureerima,“ ütles peakontrolör.

Kui üheks eesmärgiks oli ka Eesti majanduse ergutamine, siis reaalsuses pole seda Olgo teatel toimunud. „Rahandusministeeriumi viimane otsus oli jätkata samade piiridega, mis on seni olnud fondi haldustasudel. Oleks võinud ka mõelda, et tuua need allapoole. Kui fondimaht on suurem, kas on põhjendatud küsida sama suurt tasu?“ arutles Olgo.

Riigikontrolli aruanne viitab rahandusministeeriumi statistikale, mille järgi oli II samba fondide keskmine reaaltootlus ehk inflatsiooniga korrigeeritud tootlus alates 2002. aastast kuni 2013. aasta lõpuni keskmiselt 0,4% aastas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. February 2014, 14:03
Otsi:

Ava täpsem otsing