Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Putinil voli minna Ukrainasse

Sirje Rank 01. märts 2014, 17:28

Venemaa parlamendi ülemkoda kiitis laupäeval heaks Venemaa sõjaväe kasutamise Ukrainas, vahendas CNN.

Otsus oli üksmeelne. Mandaat ei piirdu Krimmiga.

Taotluse esitas parlamendile Venemaa president Vladimir Putin, kelle sõnul on sõjaväe saatmine Krimmi vajalik poliitilise olukorra normaliseerimiseks.

Ukrainas tekkinud eriolukorra tõttu on Putini sõnul vaja kaitsta piirkonna etnilisi venelasi ja Venemaa Krimmis asuva sõjaväebaasi personali.

Samal päeval oli Krimmi uus venemeelne peaminister Serge Aksjonov palunud Putinilt abi Krimmis rahu tagamiseks. Juba enne Venemaa parlamendi otsust olid Venemaa sõdurid ja nende kohalikud liitlased asunud Krimmis hõivama strateegilisi objekte.

2001. aasta rahvaloenduse järgi on Krimmis etniliste venelaste osakaal 59%. Ukrainlasi on 24% ja tatarlasi 12%. Kogu Ukraina elanikkonnast on venelasi 17%.

Viktor Janukovitši tagandamise järel Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšinov süüdistas täna Venemaad Krimmis varjamata agressioonis, vahendas agentuur Bloomberg.

Sõjaline sekkumine ähvardab riigi destabiliseerida ajal, mil uus valitsus Kiievis püüab lääneriikide abiga ära hoida riigi pankrotti.

Ukraina kaitseminister ütles täna, et Moskva on Krimmi, kus asub Venemaa mereväebaas, viimase ööpäeva jooksul juurde toonud 6000 sõdurit.

"Ilmne Venemaa sõjaline sekkumine Ukrainas," ütles Rootsi välisminister Carl Bildt Twitteri vahendusel. "Tõenäoline lähim eesmärk on teha Krimmist venemeelne poolriiklik nukurežiim."

Lääneriikide liidrid kutsusid Putinit üles sõjalisest sekkumisest hoiduma.

"Tuleb teha kõik võimalik, et tagada Ukraina territoriaalne terviklikkus," ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel täna Berliinis peetud kõnes.

Suurbritannia välisminister William Hague teatas Twitteri vahendusel, et sõidab homme Kiievisse, et kohtuda Ukraina uue valitsusega. Hague ütles, et on rääkinud Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ning kutsunud üles pingeid Krimmis leevendama ning respekteerima Ukraina suveräänsust ja iseseisvust.

USA president Barack Obama, kes tegi eile lühikese avalduse, milles väljendas tõsist muret, ei täpsustanud Ameerika võimalikke samme, joonides nii alla lääneriikide piiratud võimalusi Putini mõjutamiseks.

Obama tegi avalduse pärast seda, kui USA luureandmed kinnitasid Venemaa vägede sisenemist Ukraina territooriumile.

"Venemaal tuleb respekteerida Ukraina suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja piire," ütles Nato peasekretär Anders Fogh Rasmussen Twitteri vahendusel. "Olukord Krimmis vajab kiiresti rahunemist. NATO liitlased jätkavad tihedat koordineerimist."

USA-l ja USA liitlastel võib olla raske juunis Sotšis G8 riikide tippkohtumisel osaleda, kui Venemaa rikub oma kohustusi Ukraina suveräänse riigi  suhtes, ütles üks Obama administratsiooni ametnik. See võib ohtu seada ka Venemaa huvi äri- ja kaubandussidemete tugevdamiseks, ütles ta. Laupäeval teataski USA, et peatab ettevalmistused G8 tippkohtumisel osalemiseks.

Samas pole ilmne, milliste vahenditega lääneriigid suudaksid Venemaad mõjutada.

"Venemaa suhtes võidakse rakendada kaubandus- või finantssanktsioone," ütles Bloombergile Washingtoni John Hopkinsi rahvusvaheliste uuringute ülikooli teadur Daniel Serwer. "Probleem on selles, et keegi ei taha külma sõja aegu tagasi."

EL välisministrid kogunevad Ukrainaga seonduvat arutama erakorraliselt esmaspäeval, ütles välisminister Urmas Paet Twitteris. Homme-ülehomme toimuvad ka NATO ja OSCE kohtumised.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. March 2014, 15:44
Otsi:

Ava täpsem otsing