Püstolikuul jättis ärimehe plaanid poolikuks

Laupäeval, 5. oktoobril viibis Herman (44) koos kahe sõbra ja nende naistuttavatega oma Käsmu suvemajas. Õhtupoolikul läks lahti Beretta püstol, millest Herman sai surmavalt haavata. Kadunud Hermani lähedased on veendunud, et tegu oli väga õnnetu juhusega. Ent Ida prefektuur alustas paar päeva hiljem kriminaaluurimist. Asi on endiselt kohtueelses menetluses, kahtlusaluseid veel pole.

Leinama jäid abikaasa Annely Herman ja neli last. Nende mälestusse jäi pereisa mehena, kel jätkus alati energiat ja positiivsust edasi tegutsemiseks. Ta ei toonud probleeme koju ega murdunud murekoorma all, ehkki paar aastat enne tema surma võtsid võimust jutud, et Herman on kaelani võlgades.

"Tal ei olnud kerged ajad. Tean, et sõbrad teda aitasid, kuid viimane periood oli selline, et ta hakkas rasketest aegadest välja tulema," räägib Hermani äripartner Guido Kundla.

Vahetult enne õnnetust Hermaniga kokku puutunud teavad, et möödunud aasta sügisel oli Herman ootusrikas. Kungla märgib, et koguni rõõmsameelne. "Kui ma temaga suhtlesin, sain aru, et tal hakkas hästi minema jälle. Meie jutust oli aru saada, et tal oli kindel plaan, kuidas tegutseb," meenutab ta.

Mõned päevad enne surma tegi Herman mitu tehingut. Järgneval nädalal oleksid pidanud tulema veel uued. Tal oli käsil üleüldine ettevõtete restruktureerimiskava, et keskenduda seejärel kahele peamisele kinnisvaraobjektile: Tallinnas Tõnismägi 11a asuvale Kerese majale ja Pärnus Esplanaadi 10 kinnistule.

Võlgadest vabanemiseks andis Herman 2. oktoobril Pirita teel asuvad kinnistud oma heale sõbrale Märt Vooglaiule, kes omandas Hermanile kuulunud ettevõtte Aronsten.

Neid kahte ühendas kiindumus tennise, kinnisvaraäri ja Reformierakonna vastu - mõlemad olid oravapartei annetajad. Viimastel aastatel oli Vooglaiu ja Hermani kokkupuutepunktiks Viimsi, sest Reformierakond kavatses seal võimu haarata. Seetõttu seisnesid nende jutuajamised viimastel aastatel peamiselt poliitilise strateegia kujundamises.

Vooglaiule läinud kinnistud asuvad peaaegu Pirita Selveri vastas, maadleja Georg Lurichi kuju naabruses. Tegemist on haljasalaga, kuhu linn keelab kortermajade ehitamist.

Vooglaid sõnab, et tema sai kinnistud, sest oli aastad tagasi Hermanile eraisikuna laenu andnud. "Kuna me olime kadunud Robert Hermaniga väga head sõbrad, siis tol hetkel, kui inimesel oli majanduslikult raske, ütlesin talle, et tasandame selle võla sellega," sõnab Vooglaid.

Vooglaiu sõnul pole ta neist kinnistutest kuigi vaimustunud: "Kui keegi tahab ära osta neid Pirita krunte, siis palun, homne päev ostke ära! Need ei ole müügis, aga ma pole nendega absoluutselt tegelenud ega neid tahtnud."

Teine oluline 2. oktoobril tehtud tehing on seotud Pärnus Esplanaadi 10 kinnistuga. See kuulus varem Hermani osalusega ettevõttele Herder, kuid siis sai selle omanikuks Furtado Kapital.

Herman soetas kinnistu linnavalitsuselt läbi avaliku pakkumise 35 miljoni krooniga 2006. aastal, ent mõne aja pärast algas vaidlus müügilepingu pärast. Aastaid käis närvesööv kohtuvaidlus, kus üks kord jäi peale linn, siis jälle Herman. Kuna projekti ei saanud realiseerida ja advokaatidele tuli maksta suuri summasid, peeti selle kinnistuga seonduvat Hermani võlgade tekkepõhjuseks.

2012. aastal avalikustas Äripäev skeemi, millega oli lisaks teistele tuntud ettevõtjatele seotud ka Herman. Tegemist oli endise Pärnu linnapea Märt Viisitamme varjatud rahastamisega enne 2005. aasta kohalikke valimisi. Arvatakse, et Hermani huvi selles skeemis osalemiseks oli ka Esplanaadi 10 asjus selguse saavutamine.

Ent Esplanaadi 10 kinnistuga on seostatud ka Vooglaidu. Nimelt laenas Herder Pärnu kinnistu ostmiseks Swedbankilt 2,23 miljonit eurot, ent ei suutnud seda õigeaegselt tasuda. Pärnu Postimehe andmetel müüs pank laenu tõenäoliselt rohkem kui poole odavamalt osaühingule Furtado Kapital, mis oli Esplanaadi 10 kinnistule hüpoteegi seadnud.

Ametlikult kuulus Furtado Kapital Ambler Propertiesile. Mõlema ettevõtte juhataja oli Ivi Schwarz, kelle taga Pärnu Postimehe andmetel varjas end Vooglaid.

Vooglaid sõnab nüüd Esplanaadi 10 rääkides: "Mind palun nende asjadega mitte seostada." Kinnistu kuulub aga alates möödunud aasta 2. oktoobrist endiselt Furtado Kapitalile. Viimase omanik on alates jaanuarist Simba Invest ehk Maria Mägi advokaadibüroo.

Büroo omanik Maria Mägi ütleb, et pole ostnud Esplanaadi 10 kinnistut, vaid hoopis äriühingu, mis oli varasemalt omandanud selle kinnistu Herderilt ja seadnud tasuta kolmanda isiku kasuks hüpoteegi.

"Kuna selle tehinguga rikuti Herderi võlausaldajate huve, ei jäänud võlausaldajate õiguste maksmapanekuks muud üle, kui osta kinnistu soetaja osad ja esitada võlgniku pankrotiavaldus. Pankrotimenetluses loodetavasti vaidlustatakse kolmanda isiku kasuks seatud hüpoteek ja müüakse kinnistu õiglase tasu eest," selgitas Mägi.

Ka Vooglaid sõnab, et Esplanaadi 10ga seotud investorid jäid pika ninaga ja temal pole aimugi, mis sellest asjast edasi saab. "Ausõna ei tea, pole üldse minu asi," sõnab ta.

Ent paar päeva enne Hermani surma toimus veel üks tehing. Vooglaiuga seostatud ettevõte Ambler Properties andis oma osaluse ettevõttes Polarsen üle Hermanile ja tema abikaasa Annely Hermanile. Sellele firmale kuuluvad Viimsi vallas Pringi külas kinnistud, mis soetati peamiselt aastatel 2005-2006.

Tegemist on kruntideks jaotatud maatükkidega, osal neist on detailplaneering kehtestatud, teistel mitte. Ehitust pole aga ühelgi neis veel alustatud. Kinnisvaraturu languses olid mitmed nendest kruntidest kinnisvaraportaalis müügiks välja pandud, ent nüüd on nende edasine saatus lahtine. Pole selge, millised olid Hermani plaanid nende kinnistutega täpsemalt, ent väidetavalt püütakse neid nüüd projektina müüa või leida arendamiseks partnerid.

Majanduslangusesse sattunud kinnisvaraturu tõttu pidi Herman väljapääsu leidma mõne teise tegevusvaldkonna kaudu. 2011. aastal alustas ta isa Jakobiga tennisiidi ehk tennisväljakute kattematerjali tootmist ettevõtte Red Millsi alt. Nad investeerisid tootmisesse 52 000 eurot, kuid viljasid võis nägema hakata alles möödunud aastal: ettevõttel oli hulga lepinguid tenniseväljakutega ja muutus üheks põhiliseks varustajaks.

Tennisiidi tootmine tagas ka hädavajaliku rahavoo ja andis võimaluse kinnisvaraprojektide lõpuni viimiseks.

Herman proovis lõpuni viia Kerese maja projekti, mille oli 2000. aastate alguses soetanud Guido Kundlaga. Nüüd peab aga kadunud Hermani äripartner selle üksi lõpuni viima. Tõnismäele kerkib tulevikus tõenäoliselt segaarendus korteri- ja äripindadest.

Kundla ütleb, et linnaga on nurkasid maha joostud väga pikalt: "Nüüd tundub, et lõpuks on selline produkt, mis sobib kõigile osapooltele. Praegu on ta ikka veel linnaaparaadis ja käib ikka oma käikusid mööda, aga seal midagi kiirendada ei saa. Tuleb oodata."

Kõikide nende tehingute eesmärk oli üks - väljuda painavast võlaringist. Vooglaiu sõnul lõpetas Herman oma elu ärilises mõttes nullseisus. Tema plaanid olid märksa pikaajalisemad ja suuremad, kui vaid saatus poleks karmikäeliselt sekkunud.

Autor: Katariina Krjutškova, Aivar Hundimägi