Amet saab kestavahetajate pigistamiseks rohkem õigusi

11. märts 2014, 00:00

Üsna sageli kasutavad võlgadesse sattunud ettevõtjad skeemi, kus võlgades firmal vahetatakse nimi ning see liigub tankistidele, samal ajal tekitatakse kõrvale uus juriidiline keha, mis saab endale vana nime ja äri jätkub juba ilma võlgadeta. Maksu- ja tolliamet saab õigusi juurde, et selliste skeemitajate elu keerulisemaks muuta.

Äripäev on mitu korda kirjutanud Viktor ja ­Nikita Baranovi kaubamärki Fagel kasutavatest aiafirmadest, mille tegemisi on aastate jooksul saatnud võlad riigile ja teistele ettevõtetele. Nii on konkurendid rääkinud, et väga raske on teistel ettevõtetel Fageli hinnapakkumistega võistelda, sest nendesse on juba sisse kirjutatud kas siis alltöövõtjatele võlgu jäämine või riigile kõikide maksude maksmata jätmine.

Äriregister näitab, et aastate jooksul on mitu varem Fageli nime kandnud ettevõtet nime vahetanud ja seejärel registrist kustutatud. Samal ajal asutatakse uusi firmasid.

Praegu on suuremates maksuvõlgades kolm Baranovitega seotud firmat: Fagel OÜ, FGL Industrial OÜ (likvideerimisel) ja FGL Logistics OÜ (likvideerimisel) maksuvõlad küündivad kokku 145 000 euroni. Lisaks veel intressisumma, kokku ligi 35 000 eurot.

Kuid samal ajal osaleb riigihangetel ja teeb töid samade isikutega seotud Fagel Industrial OÜ. Eelmise aasta veebruaris võitis ettevõte 13 pakkuja seas parima hinnaga Narva lasteaia Käoke piirdeaia renoveerimise lihtmenetlusega riigihanke. Fagel Industriali pakutud hind koos käibemaksuga oli 15 913 eurot.

Nikita Baranovi sõnul saavad kõik maksu­võlad tasutud ning nad ei tegele mingi skeemitamisega, kus võlgades firmade kõrvale asutatakse uus ettevõte, kelle alt jätkub majandustegevus n-ö puhaste paberitega.

Maksuametile tuttav skeem. Maksu- ja tolliameti tulude osakonna peajuristi Tanel Ermeli sõnul ei ole aiafirma näide sugugi erandlik. “Juba 2007. aastast on maksuhaldur väljastanud vastutus­otsuseid juhtumite puhul, kus näiteks isikul on kaks või enam ettevõtet ning menetluse käigus joonistub välja ärimudel, mille järgi üks põhiline suuremat käivet omav äriühing hoitakse võlata ning teised seotud ettevõtted on võlas, sest sinna deklareeritakse tööjõud. Kahjuks sellist skeemi kasutatakse, kuid saame kinnitada, et ka praegu on menetluses mitu eelkirjeldatuga sarnast juhtumit,” sõnas Ermel.

Maksu- ja tolliamet on  juba saanud ja lähiajal saamas veel õigusi, mis peaks selliste skeemitajate elu kibedamaks muutma.

Ermel tõi välja kolm seadusemuudatust. Veebruari alguses jõustus maksukorralduse ja täite­menetluse seadustiku muudatus. Nüüd on maksu- ja tolliametil õigus nõuete tagamiseks arestida kohtutäituri kaudu lisaks registris olevale varale ka registrites mitteolevat vara.

Rahandusministeeriumis on praegu ettevalmistamisel maksukorralduse seaduse muudatus seoses vastutusmenetluse sätetega. “See muudatus hõlmab ka vastutuse laiendamist faktilistele ettevõtte juhtidele, kes reaalselt äriühingu maksejõuetuse põhjustasid. Praegu kehtib selline loogika kriminaalmenetluses, kuid tulevikus näeme sellist võimalust ka haldusmenetluses,” selgitas Ermel.

1. juulist rakendatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 36, mis loob järelevalveorganitele täiendavad võimalused ebaterve konkurentsi ohjeldamiseks. Uuenduse järgi võib majandushaldusasutus ettevõtjal või ettevõtjaga seotud isikul majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu keelata majandustegevuse.

“Keelu korral kaotab isik õiguse tegutseda otsuses märgitud tegevusalal ettevõtjana ning olla sel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija või prokurist või osaleda muul viisil sellise juriidilise isiku juhtimises,” märkis Ermel.

  • Ettevõtja: võlad tekivadki ausatel

Fagel Industrial OÜ juhatuse liikme Nikita Baranovi sõnul on maksuvõlad paljudel ja mingit eelist see turul ei anna. Tema kinnitusel tekivad maksuvõlad seetõttu, et püütakse ­ausalt asju ajada.

Teiega seotud ettevõtetel on päris suured maksuvõlad, millest need on tingitud? Kas ma pean teile seda selgitama? Maksuvõlad on paljudel ettevõtetel.

Konkurendid pahandavad, et saate maksuvõlgade arvel turul eelise? Vaevalt.

Võtate midagi ette ka, et maksuvõlad ära tasuda? Kindlasti. Selle nimel me tegutseme. Vaadake neid konkurente ka, paljudel on võlad.

Kas turg on praegu kehv? Turg on problemaatiline. Paljud maksavad miinimumpalka. Siin ongi variandid, kas maksad mustalt palka ja oled ilma maksu­võlata või püüad aus olla. Maksuvõlad tekivad küll, aga suvel on lihtsam neid likvideerida. Talvel tööd ei ole, siis ei ole raha ka. Kui vaadata turuolukorda, siis suured ehitajad võtavad tööde tegijaid hinna järgi ega saagi konkureerida, kui teised maksavad töötajatele miinimumpalka. Mina alltöövõtjaid ei kasuta ja töötajad saavad ausa palga ja kõik on deklareeritud. Väga raske on nii tööd teha. Olen pikalt selles äris olnud ja praegust aega turul ma nimetan kriisiolukorraks.

Miks Teil on olnud nii palju firmasid? Kas selleks, et kui üks satub raskustesse, siis asutate kõrvale uue n-ö puhaste paberitega firma? Selliseid asju küll ei ole. Aga kindlasti likvideerime me maksuvõlad. Maksuametiga suhtleme sellel teemal. Meid on kontrollitud.

Kas maksuamet on ette heitnud ka, et võlad on pahatahtlikult tekitatud? Miks pahatahtlikult? Ei ole. Ma saan aru, et konkurendid kaebavad, aga nad peaksid ise peeglisse vaatama. See ei ole kõige ausam käitumine, informeerida ajakirjanikku, et ta helistaks Fagelisse ja kirjutaks suure artikli. Ma võin samamoodi teile edasi saata infot, mis mul on teiste firmade kohta. Tundub, et konkurendid istuvad ja vaatavad, mida me teeme. Pigem võiksid nad tööd teha.

 

Kommentaar

  • 100 miljonit eurot maksuvõlga teadliku tegevuse tulemusel

Tanel Ermel, maksu- ja tolliameti tulude osakonna peajurist
Maksu- ja tolliameti hinnangul on kogu maksu­võlast rohkem kui kolmandik ehk ligikaudu 100 miljonit ­eurot tekitatud kindlate isikute poolt teadliku ja süstemaatilise tegevuse tulemusel.
Need isikud on meile teada ja nendega tegeldakse iga päev. Meetmed, mida maksuhaldur kirjeldatud juhtumite puhul kasutada saab, võib laias laastus jagada kolme rühma.

Esimene on võla sissenõudmine maksukohustuslaselt endalt. Seejuures kasutades selleks kõiki seadusega ette nähtud tsiviilõiguslikke võimalusi.
Sellised on näiteks täitemenetlus, pankrotimenetlus, saneerimine, tsiviilhagi kriminaalmenetluses, tehingute kehtetuks tunnistamine tsiviilkohtumenetluses jne.

Teine on võla sissenõudmine vastutavalt füüsiliselt isikult või uuelt äriühingult. Kui leiab tõendamist, et juhatuse liige on tekitanud maksu­võla raske hooletuse või tahtluse vormis, väljastab maksuhaldur juhatuse liikmele vastutusotsuse, millega kohustatakse tasuma äriühingu maksuvõlga. Juba 2007. aastast on maksuhaldur väljastanud vastutusotsuseid juhtumite puhul, kus näiteks isikul on kaks või enam ettevõtet ning menetluse käigus joonistub välja ärimudel, mille järgi üks põhiline suuremat käivet omav äriühing hoitakse võlata ning teised seotud ettevõtted on võlas, kuna sinna deklareeritakse tööjõud.
Kahjuks niisugust skeemi kasutatakse, kuid saame kinnitada, et ka hetkel on menetluses mitu eelkirjeldatuga sarnast juhtumit.

Kolmandaks on maksukontroll. See tähendab, et maksumenetluse käigus lähtub maksuhaldur maksustamise objektiks olevate majandustehingute tõlgendamisel tehingu majanduslikust sisust, mitte juriidilisest vormist.
Siin keskendume menetluses eelkõige juriidilisele isikule, kuhu peaksid maksud olema reaalselt deklareeritud, mitte näilikule ettevõttele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. March 2014, 19:22
Otsi:

Ava täpsem otsing