Apteeke võib vabaduse asemel oodata rohkem piiranguid

13. märts 2014, 00:00

Riigikogu menetlusse jõudis trükivärske radikaalne seaduseelnõu, mille jõustumisel saavad apteekide suuromanikud olla vaid proviisorid, ravimite hulgimüüjal ei tohi olla osalust apteegis ning ühes hoones tohib korraga tegutseda vaid üks apteek.

IRLi liikme Margus Tsahkna juhitav riigikogu sotsiaalkomisjon esitas esmaspäeval keset uue valitsuse moodustamise sagimist märkamatult riigikogule menetlemiseks ravimiseaduse muutmise eelnõu.

Eelnõu on koostatud suuremate aruteludeta, nii hakkavad turuosalised alles nüüd eelnõu ettepanekuid analüüsima, ka konkurentsiamet polnud kaasatud. Pooled said esitada küll oma kirjalikke ettepanekuid, kuid laua taha neid ei kutsutud.

Vastuseisuga on arvestatud. Tsahkna tunnistas, et oodata on suuri vaidlusi. “Me algatasime ta ära, et saaks hakata menetlema, ja kindlasti tuleb väga palju vaidlusi,” märkis Tsahkna. Tema sõnul oli viimane aeg tegutseda, kuna riigikohtu otsus kaotada apteekide asutamispiirangud jõustub juunis.

Eelnõu järgi muutub ravimite jaemüük tervishoiuteenuse osaks. See tähendab, et apteekide pidamises tahetakse ajas tagasi minna ning kehtestada uuesti 1990. aastate kord, kus apteegid olid tervishoiusüsteemi osa ning seega praegusest oluliselt tugevamalt reguleeritud. Tsahkna sõnul kehtib selline kord praeguseni Soomes.

Apteekrite soovil. “Põhjendus on laias laastus see, et kui riigikohus on apteegiteenust käsitlenud tavalise teenuse osutamisena, siis rahvatervise seisukohast pole apteegiteenus kindlasti suvaline teenus,” kommenteeris Tsahkna eelnõu ilmselt radikaalseimat punkti, et apteegi suuromanik saab olla vaid proviisor. “See on tegelikult olnud ka apteekrite endi nõudmine juba aastaid,” märkis Tsahkna.

Tõepoolest, apteekrite liit on liidu juhatuse liikme Kai Kimmeli sõnul alates 1990. aastatest olnud kindel apteekide omandipiirangute pooldaja. “Kuivõrd apteekrid on tervishoiutöötajad ja riik on lõpuks valmis seda ka tunnistama, siis on ilmselge, et apteekri õigused ja kohustused peavad olema tasakaalus,” ütles Kimmel. Tema sõnul on äärmiselt oluline apteekri sõltumatus, mille ainus reaalne tagatis saab olla omanikustaatus.

Apteegikettidele ei sobi. Kimmeli ja Tsahknaga risti vastupidisel arvamusel on suured ravimimüüjad. “On selge, et praegu väljapakutud sõnastus ei sobi ühegi rahvusvahelise apteegiketi ärimudeliga,” nentis Tamro Eesti tegevjuht Tiina Kadak. Tema hinnangul ei ole seaduse jõul pealesurutav omandimuutus kooskõlas vaba turumajanduse ega üldiste investeerimisturvalisuse põhimõtetega. Kadak märkis, et ketiapteekidel on iseseisvate apteekide ees mitmeid eeliseid. Näiteks suudab rahvusvaheline apteegikett Kadaku sõnul pakkuda kindlasti soodsamaid hindu, laiemat kauba­valikut ja paremat varustatust.

“Loodame, et kuna eelnõu on alles oma menetluse algusjärgus, siis selle praegune sõnastus pole lõplik ja riigikogu võtab lugemiste käigus arvesse apteegituru osapoolte argumente,” ütles Kadak.

Kaubakeskuse apteek pääseb konkurentsist. Lisaks proviisorite kohustuslikus korras apteekide enamusomanikeks tegemisele on eelnõus märgilisi muudatusi veel. Esiteks apteekide arvu piiramine hoones – üks hoone, üks apteek. See tähendab, et end kord magusas hoones sisse seadnud apteeke samade seinte vahel konkurents ei ohusta.

“Küsimus on ühel hetkel selles, et kui riik tellib haigekassa kaudu teenust, siis mis tingimustel riik otsustab viia oma teenuse konkurentsiolukorda näiteks ühes ja samas hoones,” põhjendas Tsahkna, arvestades et apteegiteenus muutub eelnõu järgi tervishoiuteenuseks.

Teiseks seab eelnõu piirangu, mille kohaselt ei tohiks apteekides olla osalust ravimite hulgimüüjatel. Viimane on olnud ka riigikontrolli ette­panek. Ravimite hulgi- ja jaemüügi lahutamisel vajab aga vastust ka küsimus, kuidas vältida hulgimüüjate võimalikku kaudset ehk varjatud kontrolli apteekide üle.

  • Linnamäe kaalub Inimõiguste Kohtusse pöördumist

Magnumi ravimimüügi kontserni omanik Margus Linnamäe ütles, et Magnum kaalub riigikohtu apteekide asutamispiirangute kaotamise otsuse vaidlustamist Euroopa Inimõiguste Kohtus.

“Riigikogu sotsiaalkomisjon on praegu raskes seisus, sest neil tuleb mõelda, kuidas apteegikorraldusega pärast riigikohtu vastutustundetut, populistlikku ja poliitiliste sugemetega otsust edasi minna,” sõnas Linnamäe. Tema sõnul on loogiline, et mingi regulatsioon tuleb riigikogu sotsiaalkomisjonil välja pakkuda, kuna Euroopa kogemuste põhjal ei ole lausliberaalne apteegiturg võimalik.

“Mina olen seisukohal, et Eesti jaoks parim regulatsioon on praegu kehtivad asutamispiirangud, ja Magnum kaalub tõsiselt riigikohtu otsuse vaidlustamist Euroopa Inimõiguste Kohtus,” teatas Linnamäe.

Äsja riigikogus menetlusse võetud ravimiseaduse muutmise eelnõu tundub Linnamäe sõnul radikaalne. “Loodan, et see on alles protsessi algus ja ees on veel palju arutelusid,” sõnas ta. Linnamäe jätkas, et seaduseelnõu praegusel kujul riivab märkimisväärselt tema huve.

Enda osalust apteegiäris nimetab Linnamäe läbipaistvaks. “Minu osalused apteegisektoris on avalik info ja äriregistrist näha. Oman Magnumi kaudu Terve Pere Apteeki, mis kasutab Apotheka kaubamärki,” sõnas Linnamäe.

Riigikontrolli hinnangul kontrollib Magnum aga kogu Apotheka apteegiketti. Apotheka apteegikett kuulub Linnamäe venna Aivar Linnamäe osalusega ettevõttele. Magnumi endisele juhile Tarmo Laanetule kuulub Südameapteekide kett, mis riigikontrolli hinnangul on samuti Magnumi kontrolli all.

 

 

Mis on mis

  • Plaanis hulk muudatusi

Väljavõtteid ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõust
Üldapteegi tegevusluba omavaks FIEks võib olla üksnes proviisor, kes töötab sama tegevusloa alusel tegutseva üldapteegi juhatajana.

Üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osade või aktsiatega või muul viisil määratud häältest peab üle 50% kuuluma proviisorile, kes töötab sama tegevusloa alusel tegutseva üldapteegi juhatajana.

Üldapteegi või veterinaar­apteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaar­teenuse osutamise tegevusloa omaja.

Üldapteegi tegevusluba omaval FIE-l või eraõiguslikul juriidilisel isikul tohib olla ­ainult üks üld­apteegi t­egevusluba.

Üldapteegi tegevusloa väljaandmise korral /---/ või tegutsemiskoha muutmisel kehtib piirang, et ühes hoones võib samaaegselt asuda üks üld­apteek või haruapteek.

 

 

 

Kommentaar

  • Konkurentsiamet: vaja on väga põhjalikku analüüsi

Maarja Uulits, konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juht
Konkurentsiamet ei osalenud eelnõu väljatöötamisel, mistõttu ei ole meil ka olnud ­aega eelnõu põhjalikumalt analüüsida ja oma seisukohta kujundada.
Mis puutub proviisorite toomist apteekide omanikeringi ja hulgimüüjate sealt välistamist, siis vähemalt teoorias on tegemist apteegituru väga ulatusliku reformimisega. Sellise muudatuse eesmärgistatust, mõju, teostamise viise jms tuleks kindlasti väga põhjalikult analüüsida.
Nn hoonepiirangu kohta võib öelda, et see võib anda mõningase eelise kaubanduskeskustes juba tegutsevatele apteekidele ning see piirang paistab lähtuvat võrdlemisi sarnasest mõttekäigust nagu praegu veel kehtivad asutamispiirangud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. March 2014, 20:16
Otsi:

Ava täpsem otsing