Erakorralised valimised on praegu parim lahendus

Äripäeva hinnangul on praeguses olukorras kõige parem lahendus korraldada erakorralised valimised. Need lööksid sumbunud poliitõhu puhtaks, selgitaksid tegelikud jõuvahekorrad ja annaksid tulevasele valitsuse moodustajale selge mandaadi.

Lõpeks valimiste-eelne vegeteerimine. Erakorraliste valimiste kõige parem külg oleks see, et loodav valitsus saaks kohe pärast võimuliidu moodustamist reaalselt tööle hakata – ära jääks aasta aega mittemidagitegemise, valimisteni väljavenitamise aega, mille vältel on kõigi parteide ainus tegelik huvi valmistuda järgmisteks valimisteks. Toomas Hendrik Ilvesel on vaid osaliselt õigus, kui ta peab erakorralisi valimisi Ukraina kriisi taustal halvaks lahenduseks. Aastane vegetatsiooni­periood korraliste valimisteni oleks kindlasti halvem kui mandaadiga motiveeritud tegutsemisvõimeline valitsus, keda ei kammitse kohe peale tulevate valimiste paine.

Kõige rohkem on erakorralistest valimistest kaotada Reformierakonnal ja seetõttu teeb oravapartei omalt poolt kõik, et seda ohtu vältida. See ei pruugi praeguses peataolekus kerge olla. Kallase selja taga ei olnud sugugi oravapartei in corpore, kuid nüüd puudub see, kelle taha koonduda, üleüldse. Et uue peaministrikandidaadina on kõne all Taavi Rõivas ja enne teda nimetati Hanno Pevkurit, viitab nn hädatapule. Nii Pevkur kui Rõivas on kuulekate parteisõduritena täitnud erakonnale vajalikke positsioone, ent mitte kummalgi neist polnud koalitsioonikõnelustel olulist rolli.

Erakorraliste valimiste esilekutsumine on Eestis keeruline. Nende toimumist peab soovima neljast parlamendierakonnast kolm.  Isamaa ja Res Publica Liit ning Keskerakond pole sellist lahendust välistanud, sotsid on olnud pigem erakorraliste valimiste vastu. Kui sotsid aga oleksid sellise arenguga päri, siis võib juhtuda, et Reformierakond kutsub valimiste hirmus koalitsiooni Keskerakonna. See on Reformierakonna viimane trumpkaart, millega sotse koalitsiooni meelitada.

Vasakjõud võivad saada enamuse. Erakorraliste valimiste tulemuseks võib olla vasakjõudude ülekaal, mis parempoolse ilmavaatega Äripäeva kindlasti ei rõõmusta.

Samas teeks Reformierakond uut võimu­liitu dirigeerides pikemaajalises plaanis karu­teene nii endale kui ka parempoolsele maailma­vaatele, kukutades nii oma reitingu kui ka paremerakondade maine praegusest veelgi madalamale. Korraliste, 2015. aasta valimisteni venitades suurendaks Reformierakond vasakerakondade enamusvalitsuse tõenäosust veelgi enam.

Tõsi, erakorraliste valimiste korraldamine ei käi päevapealt. Ent õhu klaarikslöömise eesmärgiga ei peaks selle protseduuri peale kulunud ajast kahju olema. Parteidele võib muret teha kampaania tegemise võimatus, ent ühiskonnale on ärajäänud kampaaniast ja sellele kuluvate summade kokkuhoidmisest kasu selgelt rohkem kui kahju.