Erivajadustega inimesed parandaksid tööjõumuret

14. märts 2014, 00:00

Erivajadustega inimeste tööturule kaasamine aitaks parandada viimasel ajal Eestit kimbutanud tööjõupuuduse probleemi. Leevendust tooks ka kaugtöölaua laiem kasutuselevõtt ja osalise tööaja propageerimine.

Kui praegune tööturu olukord jätkub, ulatub aastaks 2040 Eesti ülalpeetavate osakaal 70 protsendini, märkis Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Kati Kusmin eile konverentsil “Tuulelohe lend 2014”. Tema sõnul tähendab see, et igaüks, kes suudab ja soovib tööturul oma panuse anda, peaks saama seda ka teha, olgu ta lapsevanem, vanur või erivajadusega inimene.

Kusmini sõnul ei vasta tõele levinud arvamus, et erivajadustega inimestele pole sobivaid töökohti. Praegu piiravad nende integreerumist tööturule peamiselt piiratud liikumine, tööandjate eelarvamused ning erivajadustega inimeste vähene enesekindlus ja puudulik kvalifikatsioon. Kusmini sõnul saaks erivajadustega inimeste värbamise juures palju ära teha ka töötukassa, kes saaks neile pakkuda näiteks tugiisikut. Veel lihtsustaks nende kaasamist tööturule näiteks sotsiaalmaksu osaline korvamine ja koolituste pakkumine.

Kusmini hinnangul suurendavad erivajadustega inimeste palkamise aktiivsust ka tööandjate positiivsed kogemused. “Kutsun üles kõiki ettevõtteid, kes on sellega tegelenud, teistega oma kogemusi jagama,” märkis ta.

Töövõimureform. Ka sotsiaalminister ja Reformierakonna uus peaministrikandidaat Taavi Rõivas ütles, et erivajadustega inimeste palkamine tooks tööjõupuudusele leevendust. Eile tutvustas ta “Tuulelohe lennu” konverentsil plaanitavat töövõimereformi.

Rõivase sõnul on majandusministeeriumi prognoosi järgi aastatel 2011–2019 juurde vaja umbes 140 000 uut töötajat, samas on praegu riigis ligi 100 000 töövõimetuspensionäri, kellest umbes kaks kolmandikku sooviks tööd teha. “Tööjõupuudus kummitab meid nüüd rohkem kui kunagi varem ja selle lahendus on tõsine töövõimereform,” ütles ta.

Riik katab tööandjale kulud täielikult. Rõivase sõnul tähendaks reform üksjagu suurt väljakutset töötukassale. Reformiga muudetaks töötukassa asutuseks, mis hakkab töövõimetuspensionäridele pakkuma kindlaid ja konkreetseid abinõusid nende probleemide lahendamiseks. Kui praeguses olukorras on tööandjal majanduslikult mõistlikum terve ja erivajadusega inimese vahel valides palgata terve inimene, siis Rõivase sõnul on reformi eesmärk edaspidi sajaprotsendiliselt tööandjale kompenseerida puuetega inimeste palkamisega seotud kulud.

“Ka praegu on võimalus 75 protsendi ulatuses kompensatsiooni saada ja innustame tööandjaid seda kasutama,” märkis ta. “Reformi käigus avarduvad võimalused kõvasti.”

Reformi teine eesmärk on investeerida inimestesse ja nende tervisesse. Näiteks tõstetaks praegu erivajadustega inimestele mõeldud rehabilitatsiooniteenuse toetust kahelt miljonilt eurolt kuuele. Investeeringuid abivahenditesse, nagu näiteks ratastoolid, suurendatakse ligi miljoni euro võrra, 2,9 miljonini.

Rõivase sõnul ei makstaks tulevikus enam ka pensioni, vaid töövõimetoetust. “Suurt sellest ei muutugi, aga toetus hakkab sõltuma inimese sissetulekust. See peaks olema motivatsiooniks, et inimesed kasvataksid ise tahet tööd otsida ja teha,” märkis ta.

ELilt 200 miljonit. Reformi elluviimiseks on Rõivase sõnul 200 miljoni euro väärtuses Euroopa Liidu vahendeid. Kui praeguse skeemi järgi kulub 2023. aastaks töövõimetuspensionäride peale 437,4 miljonit eurot, siis reformi jõustudes oleks see summa 391,4 miljonit. “Palju suurem võit kui see on aga terve ühiskond. Praegu on meil liiga palju inimesi, kes sõltuvad toetustest,” märkis Rõivas. “Erivajadustega inimeste kaasamine tööturul on Eestile suur potentsiaal.”

  • Abiks kaugtöölaud ja osaline tööaeg

Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kati Kusmin leiab, et lapsevanemaid, õppureid ja vanureid aitaks tööturule kaasata kaugtöölaudade kasutamine ja osalise tööaja suurem propageerimine.

“Mõnikord on töö piirkonnas, kuhu inimesel puudub transport. Eriti just maapiirkondades,” märkis Kusmin ­eile “Tuulelohe lennu” konverentsil. Kaugtöölaudade kasutamine lahendaks transpordiprobleemi ning tagaks tööaja paindlikuma kasutuse ja ka väiksema ajakulu.

Kusmin lisas, et Eestis kasutamata ressursiks ka osaline tööaeg. Kui Euroopa Liidus on 20 protsenti töölistest osalise tööajaga, siis Eestis on see protsent vaid kümme. Teema nõuab Kusmini sõnul aga rohkem läbirääkimist ja tähelepanu, sest praeguste seaduste järgi kipub osalise tööajaga töötaja pidamine tihti ettevõtjale kalliks minema.

Töötajaid leiab Kusmini sõnul ka tööjõurenti kasutades ja see on viimastel aastatel tööandjate seas üha menukamaks muutunud. “Kui on vaja ajutiselt suurendada tööliste arvu, on see väga hea võimalus,” märkis ta.

 

Kommentaar

  • Tööturu olukord sarnane kriisieelse ajaga

Juhan Parts, majandusminister
Esmapilgul on tööturul olukord mitmete näidete järgi sarnane kriisieelsete aastatega. Hõivatute arv on suurenenud, tööjõu osalemismäär on jõudnud 68 protsendini, mis on rekordiliselt kõrge tase. Täna on siiski veel palju töötuid, 60 000, töötusemäär 8,6%.
Võimalusi veel aktiivsete inimeste toomiseks tööturule on piisavalt, aga ma tean, et tööandjate peades kõlavad rohkem hoiatavad arvamused, et võimalused on jäänud kitsamaks. Sellest on ka tuntav palgasurve, mis on muutnud käegakatsutavamaks ja lihtsamaks välismaal töötamise.
2015. aastal, mis pole enam kaugel, võrdsustub tööturule sisenejate ja pensionileminejate arv. Töötegijate arv hakkab vähenema ja seda ei kompenseeri ka tõusev pensioniiga – see on käegakatsutav tegelikkus, mitte kauge tulevik.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. March 2014, 19:31
Otsi:

Ava täpsem otsing