Kallas võttis ise endalt uue kuvandi võimaluse

Ühelgi 1990. aastate algusest tegutsenud poliitikul pole kapp luukeredest täiesti puhas. Jah, tollal olidki teistsugused ja segased ajad, kõik tollal tehtu pole tänapäevaste eetika- vm normide järgi mõõdetav. Aga mineviku eest ei põgene ja nii tuleb asjaosalistel leppida sellega, et möödaniku kohta selgitusi küsitakse. Ammugi veel olukorras, kus inimest nähakse riigi järgmise peaministrina.

Süüdistas meediat. Kallas süüdistas oma taandumises meediat – teda segatakse sisuliste asjadega tegelemisel. Ent mis oli siis see sisuline töö? Läbirääkimised uue koalitsiooni asjus? Uue valitsuse moodustumisest on viimastel nädalatel ikka märksa rohkem räägitud kui Kallase minevikust. Meie lehe veergudel on sellest olnud tunduvalt enam juttu kui Kallase garantiidokumentidest. Ning see, et VEB Fondi asjus algatati kriminaalasi, ei ole nüüd küll ajakirjanike otsustada.

Sisuline töö oleks Kallasel tegelikult alanud siis, kui ta peaministrina tööle asub. Ja see oleks andnud talle ka võimaluse enesele uus kuvand luua. Uue valitsuse töölehakkamisel oleks meedia tähelepanu keskendunud päevapoliitikale. Ja siin oleks võinud Kallas demonstreerida oma teadmisi ja kogemusi, mida Reformierakond on tema kui poliitiku plussidena pidevalt rõhutanud.

Oma pika poliitilise karjääri juures võiks Kallas ju teada, kuidas meedia toimib – et selle tähelepanu ühel hetkel kulmineerub ja siis minnakse uute teemadega edasi. Ta võiks teada, et meedia ülesanne ongi olla võimu suhtes kriitiline, ja see, kes võimul, peabki demokraatlikus riigis pidevalt pingutama, et oma positsiooni põhjendada. Aga eks oli mugav apelleerida inimeste empaatiale, öeldes, et keegi meist pole rauast, ja teha toimunus süüdlaseks kuri meedia.

Rauast ja sisust. Muide, rauast poliitikuid on Eestis küll ja veel. Kas või Kallase enda erakonnakaaslased Ansip ja Ligi, kes aastaid avalikkuse tähelepanu ja kriitika turmtulegi all tegutsenud. Ja suutnud seejuures ka sisulisi asju arutada ja ära teha.

Ses mõttes on tegelikult hea, et Kallase närv juba “sooja tehes” üles ütles. Kui see oleks näiteks poole aasta pärast juhtunud, oleks see olnud vast märksa halvem variant nii Reformi kui ka kogu riigi jaoks. Laskem siis tal pealegi Brüsselis närve puhata ning Reformil uue raudrüütli otsinguid jätkata.