Ettevõtlust tasub õpetada koostöös ettevõtjatega

Üldiselt ollakse ühel meelel, et vähemalt osaliselt saab ettevõtlikkust õpetada. Nii kõrgkoolis, kutse- ja üldhariduskoolis ja kui ka lasteaias.

Kuidas? Keerukam küsimus on aga hoopis, kuidas ettevõtlikkust õpetada. Kuidas anda noortele ja ka natuke vanematele teadmisi ettevõtlusest ning arendada nende ettevõtlikkust nii, et nad sellest tõesti innustuvad ja ka ise midagi uut algatavad? Neil on ju vaja täna õpitut juba homme oma elu paremaks muutmisel ja ideede ellurakendamisel kasutada. Suheldes paljude ärksamate Eesti ettevõtjatega võib väita, et arenguruumi ses osas, kuidas praegu Eestis noori õpetatakse, on veel palju. Meil õpetatakse ülikoolides küll äris vajalikke teadmisi, kuid tihti jääb kõrgkoolilõpetaja esimesel töökohal hätta. Koolipingis õpitu ei ole praktikas rakendatav ning noorte ootused oma töö suhtes ei klapi tegelikkusega.

Eesti rakenduskõrgkoolides on õppeprogrammides oluline roll praktikal konkreetsetes ettevõtetes ja organisatsioonides. Tudengite kohustuslik praktika tagab hariduse sideme tegeliku eluga. Tõenäoliselt on just praktiline lähenemine põhjuseks, miks ettevõtluskõrgkooli Mainor sisseastujad on mõnevõrra vanemad ja kogenumad võrreldes akadeemiliste ülikoolidega. Sisseastujatest ligi 15% on juba ettevõtjad ning lisaks üle 20% tudengitest soovib asutada oma ettevõtte.

Ettevõtlikkuse kaudu. Kui õppuril on ettevõtlusega alustamise soov olemas, siis väärtustatakse rohkem teadmisi ja oskusi ning vähem ettevõtlikkuse arendamist. Praktiline koostöö ettevõtjatega tagab arusaama ettevõtluse tegelikust olemusest. Maailmakogemus näitab, et võib õpetada ettevõtlikkuse jaoks, ja see eesmärk on püstitatud enamikule haridusasutustele. Samas võib õpetada  ettevõtlikkuse kaudu, mille käigus teadmised, oskused ja hoiakud omandatakse praktilise ettevõtluskogemusega. See suund on pikemaajalises perspektiivis ühiskonnale parem.