Kinnisvarapidu saab varsti otsa

Marta Jaakson, Kaisa Gabral 18. märts 2014, 18:45

Kinnisvarahindade tõus on sujuvalt ülespoole kerinud, ka kõige kallimad korterid lausa tõmmatakse käest.

"On aina selgem, et senine suur hinnatõus ei saa enam jätkuda, sest see lülitab järjest rohkem välja potentsiaalse ostjaskonna võimalusi kinnisvara soetada," märkis Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.

Veebruaris jätkus Tallinna kinnisvara hinnatõus, müüdud korterite ruutmeetri mediaanhind tõusis 1312 eurole. Võrreldes jaanuariga kasvas hinnatase 1,8% ja aastaga 24%.

"Kõige probleemsemaks on muutunud magalate ning ka mujal asuvate paneelmajade järelturu korterite olukord, kus hinnatõus on olnud suurim. Hinnaootused on muutumas juba liialt optimistlikuks ning pakkumishinnad hakkavad jõudma uusarendustele aina lähemale. See on tekitanud aina suurema hulga müügipakkumisi, mis portaalides jõude seisavad," analüüsis Vähi kinnisvaraturu olukorda Uus Maa blogis.

Endover Kinnisvara teatas mõned päevad tagasi, et müüs kõik Raua ja Vilmsi tänava nurgas asuvad Kadrioru Residentside korterid ja äripinnad enne  maja valmimist ruutmeetrihinnaga 2000-3600 eurot maha. Ettevõtte juhi Robert Laua sõnul oli tegemist kindlale sihtgrupile  suunatud korteritega ja selles sektoris ta hüppelist kasvu ei näe. Meie Raua 34 korterelamu puhul mängis läbimüügil suurt rolli see, et Kadrioru kanti polnud ammu midagi tehtud ja me teadsime, et seal on olemas huvi ka suuremate korterite vastu," märkis Laud. Tema sõnul ostetakse kortereid ja ka selliseid kallemaid kortereid peamiselt pangalaenuga.

Sel aastal hinnas väike tõus või paigalseis

Laua sõnul on praegust hinnatõusu toetanud ka pangad, sest laenuvõtmise võimalused on täna täiesti olemas. "Samuti reaalpalga kasv. Kuid ma ei arva, et selline hinnakasv on jätkusuutlik. Tänasel hetkel hakkab tekkima situatsioon, kus reaalpalga eest omandatav võimalik ruutmeetrite hulk Tallinnas väheneb. Seetõttu ei prognoosi me hinnatõusu jätku," rääkis Laud.

Tema hinnangul on Tallinnas hinnatõusu vedanud 3,4,5 suurprojekti ja need kliendid, kellele see suunatud on, raha ei loe. "Kuid valdav enamus meie ostjaskonnast on ju ikkagi hinnatundlik. Ostjaskonna hinnatundlikkus juba ise ka ei lase hinda muudkui kasvatada," rääkis Laud.

Samas nentis ta, et hind ei hakka langema ka juba seepärast, et uute korterite pakkumine on täna suhteliselt piiratud. Laudi hinnangul on täna inimesed turul nõus pigem veidi peale maksma ja ostma korteri kas täielikult renoveeritavas või uues elamus. Kuna pakkumine aastataguse seisuga ei ole palju suurenenud, siis see on lasknud Laudi sõnul hindadel ka kasvada. "Kuid ma arvan, et sel aastal on kasv 5%, mitte rohkem ja see oleneb ka piirkonnast. Mõnes piirkonnas võib see olla rohkem, kuid mõnes piirkonnas ei tule võib-olla sedagi," lisas Laud.

Swedbank soovitab: tark ei torma

Swedbanki kinnisvarasektori juht Ero Viik märkis, et viimaste perioodide kiire hinnakasv on tingitud tugevast nõudlusest  ja vähesest pakkumisest.  "Avatud turu, informatsiooni vaba liikumise ja kõrge konkurentsiga kontekstis on tegemist ajutise ja ebahariliku olukorraga.  Hinnakasv selliselt ei saa jätkuda .  Eesti vanasõna ütleb, et tark ei torma.  Mitu korda sama reha peale astuda ei ole tark," rõhutas Viik ja lisas, et  tark ostja teeb õigel ajal tema vajadustele ja võimalustele vastava kaalutletud otsuse.

SEB panga eraisikute suuna arendusjuhi Triin Messimase hinnangul ostetakse kodusid erinevatest hinnaklassidest. "Väga kõrge ruutmeetrihinnaga kortereid finantseeritakse ilmselt sagedamini ostja enda vahenditest või kasutatakse päris suurt omafinantseeringut. Laenu andes pöörame kindlasti tähelepanu ka sellele, kas finantseeritava kinnisvara hind on kooskõlas üldise turutasemega," märkis Messimas ja lisas, et väga eksklusiivsete korterite puhul nõutakse teinekord ka tavapärasemast suuremat omafinantseeringut.

Kodulaenude võtmine on 2014. aasta esimestel kuudel olnud Messimase hinnangul veidi aktiivsem kui eelmise aasta samal ajal. "Kuid suurt kasvu hetkel veel märgata ei ole. Tõenäoliselt elavneb turg aprillis - mais. Kodulaenude võtmine kindlasti ei kahane, kuid väga hoogsat kasvu selleks aastaks ennustada ei julgeks," lisas Messimas.

 

Monica Meldo, Rime Kinnisvara Vahendus AS, tegevjuht:

Eelmisel aastal tõusid hinnad keskmiselt 15-20%, sel aasta sõltub tõus sellest, kui palju tuleb uusi pakkumisi peale. Hinnatõusu põhjuseks on seni olnudki nõudluse kasv, kuid uute pakkumiste nappus. Mullu ehitati uusi kortereid 1200 tükki, nõudlus on hetkel aga 2000-3000 juures.

Käesolevat aastat on raske prognoosida, sest ei tea veel kui palju uusi arendusi reaalselt kokku tuleb. Ehituslube on välja antud palju, kuid,  kas arendajad nendega käesoleval aastal ka välja tulevad, seda ei oska veel öelda.

Vanade korterite osas on pakkumiste arv vähenenud, kuid nõudlus jällegi kasvab. Inimeste kindlustunne kasvab ja on asutud raha paigutama kinnisvarasse. Ka see toetas möödunud aastal hinnatõusu. Kui käesoleval aastal tuleb normaalses koguses uusi pakkumisi peale, siis ei tohiks enam nii suurt hinnatõusu tulla, võib isegi paigale jääda. Hinna langust ma aga ei näe.

Mis puudutab kallimaid kortereid, siis kliendid ostavad neid palju ka ilma laenuta. Tegemist on keskmisest jõukamate klientidega.

Kõige suurem nõudlus on alati renoveerimist vajavatel korteritel huvitava arhitektuuriga majades, kas siis Eestiaegsed majad või Stalini aegsed majad.

 

Risto Vähi, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik:

Statistiline hinnatõus kestab seni, kuni kallima hinnaga korterid omavad tehingute koguarvus ülekaalu. Kuna kasv on olnud kiire, siis näeme üha kõrgemaid pakkumishindu, mis on tekitanud aina suurema hulga kortereid, mida ei saa sellise hinnaga müüa. See puudutab kõige enam just "mägede" kortereid.

Nii hakkame nägema rohkem tehinguid asumites-linnaosades, mis pole praegu veel väga populaarsed ning müüjad, kellel on tõesti vaja müüa, on nõus pidama hinnaläbirääkimisi. Arvan, et selliseid tehinguid hakkame juba sel aastal aina enam nägema, mille tõttu hakkab ka statistiline hinnatõus aeglustuma. Ootame stabiilsust, rahulikumat edasiminekut.Kokku prognoosime hinnatõusu 10%.Aasta alguses on kasv kiirem, aasta lõpupoole rahulikum.

Päris buumiajaga olukoprda võrrelda ei saa, sest puudub odava raha sissevool.

Oma laenuvõimalusi tuleks aga väga-väga hoolikalt kaaluda, sest euribor ei püsi madalal igavesti. Ilmselt on see nii veel mõned aastad, kuid laen võetakse enamasti ikka 20-30 aastaks.

 

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. March 2014, 11:32
Otsi:

Ava täpsem otsing