Võimuliidu lubadused toovad endaga valusaid otsuseid

Oleme praegu kuulnud uue valitsuskoalitsiooni moodustamisega seoses kõiksugu ilusaid lubadusi ja tegemisi, meile on räägitud Yangist. Kuid alati on olemas ka Yin-pool, ehk otsused, mida tehakse lubadustele kuluva raha saamiseks. Ja need saavad olema kohati üsna valusad. Sest olukorras, kus rahandus­minister Jürgen Ligi veel sügisel ähvardas paarikümne miljoni eurose augu tõttu tänavuses eelarves erakorraliste valimistega, pole alust arvata, et lisaraha lihtsalt niisama kusagilt tuleb. Seda enam, et Venemaa eksport (mis moodustab meil nagu Soomelgi 10% kogumahust) võib kokku kukkuda ja SKP kasv on selgi aastal väiksem kui 2014. aasta riigieelarve aluseks olnud prognoos.

Palju häid uudiseid. Uuel koalitsioonil on praegu kõige olulisem välja käia lihtsalt hästi palju häid uudiseid, mis läheksid valijatele võimalikult palju korda. Olulisemate lubadustena on teatavasti kokku lepitud, et tulumaks langeb 1% võrra, tulumaksuvaba miinimum tõuseb praeguselt 144 eurolt 154 eurole ning toetatakse töötuskindlustuse määra vähenemist 0,6% võrra. Tööjõumaksude vähenemise kõrval tõusevad lastetoetused esimesele ja teisele lapsele 45 euroni ja vajaduspõhiselt veel 45 eurot lisaks jne. Osa lubadustest on küll sellised, millele Reform veel hiljuti risti vastu seisis, aga nüüd kulub ilmselt kõik marjaks ära, mis vähegi reitingut kosutab.

Peamiste katteallikatena nähakse rahandusministri sõnul ette efektiivsemat ja paindlikumat finantsjuhtimist, alkoholi- ja tubakaaktsiisi kiiremat tõusu ning osa erimärgistatud kütuse maksuerandite asendamist täpsemalt suunatavate toetustega. Samuti ­Eesti Loto reklaamiõiguste laiendamisest tulenevat lisatulu ning maksupettuste vähendamise meetmeid ja salaturu vastast võitlust.

Paberil võib klappida. Paberil võivadki miinused ja plussid kenasti klappida. Seda enam, et jutt käib ju tuleva aasta eelarvega seotud lubadustest. Samas ollakse toimetuse hinnangul üsna pea silmitsi tõsiasjaga, et eelarvet detailsemalt kokku panema asudes hakkavad need lubadused kärisema ning rahalist katet nende jaoks nappima.

Eesti majanduskasvuks on praegu prognoositud ülimalt optimistlikud 2,5 protsenti tänavu ja 3,5 protsenti tuleval aastal. Majanduse üsna tagasihoidlikku hetkeseisu silmas pidades võib oletada, et neid numbreid korrigeeritakse peagi märgatavalt allapoole. Seda enam, et Ukraina sündmuste ja Venemaaga seotud sanktsioonide tõttu on lisariskide arv kasvanud. Protsendi võrra väiksem majanduskasv kajastub aga Eesti puhul hinnanguliselt 40 miljoni suuruse alalaekumisena eelarvesse. See tähendab, et tegelikkuses võivad väljalubatud vekslid ikkagi suuresti kattetuks osutuda. Ning vaja on hakata nui neljaks lubaduste täitmiseks lisakatet otsima.

Kuna praeguseks on ilmselge, et Andrus Ansipi tagasiastumine ei olnud mitte Eesti riigi, vaid Reformierakonna poliitikute tagasi­valimise huvides järgmisel kevadel, võib öelda, et peatselt kuuldavad seadusemuudatused, mis ilmselt puudutavad üsna selgelt ettevõtteid, on siis selle hind.