Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mikser: see liit mulle meeldib

Marta Jaakson 19. märts 2014, 18:09

Seda, kas uus loodav valitsus on võit Reformierakonnale või Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, Sven Mikser (SDE) ei öelnud, ent nentis, et alustav koalitsioon on talle kindlasti oluliselt meeldivam ja südamelähedasem ning poliitiline võit tuleb alles tööga välja teeninud.

Järgneb intervjuu sotsiaaldemokraatliku erakonna juhi Sven Mikseriga :

Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna soovide vahel on varasemalt olnud suured käärid, milliste argumentide ja võtetega te Reformierakonna meelt muutsite?

Nagu ma olen algusest peale öelnud – ega me ei ole kunagi üritanud sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna programme läbirääkimiste käigus identseks saada. Meie programmide ja ideoloogiliste tõekspidamiste vahel on endiselt suur vahe. Selleks, et oleks võimalik valitsuskoalitsiooni moodustada, tuli esmalt saada selgust, kas kuskil on ka ühisosa, mille pealt oleks võimalik aasta aega riiki valitseda ja teha mõningaid olulisi asju ära. Neil oli sama huvi. Rääkisime läbi ja leidsime, et on palju sellist, milles me kokku ei lepi. Samas leidsime, et on võimalik mõnes asjas kokku leppida, kus nemad kindlasti oma varasemast positsioonist eemaldusid. Eks nii läbirääkimised käivad – tuleb üritada kompromisse teha, mõnes asjas õnnestub kokku leppida, mõnes mitte. 

Kui lihtne oli läbirääkida Jürgen Ligiga?

Ma ei ütleks niimoodi, et Jürgen Ligi oli kuidagi eriliselt keeruline. Reformierakonna läbirääkijad on kõik parajad pähklid. Tegelikult tuleb öelda, et mõnes küsimuses oli Jürgen Ligi positsioon sotsiaaldemokraatidele lähemal kui Reformierakonnal tervikuna. Eks ta on terava keelega poliitik, aga ma hindan tema seisukohti. Paljudes küsimustes ma saan temaga maailmast erinevalt aru, aga ma usun, et see mida ta väljendab, on tema siiras seisukoht.

Kui varem on  valitsus olnud seisukohal, et vahendeid muutusteks ei ole, siis täna on katteallikad aga olemas, kuidas see õnnestus?

Katteallikate küsimus on alati kõige keerulisem. Võtsime kohe algusest selle positsiooni, et täiendavad kulud peavad olema kaetud. Olgu siis täiendavate tuludega  või kokkuhoiu kohtadest. Osa sellest on sama finantsjuhtimise skeem, mida on Jürgen Ligi varem välja reklaaminud. Teatud osa sellest, ma usun, saame jõustada. Osa sellest katteallikate paketist on ka tõhusam maksude korjamine. Ega see väga lihtne ei ole, ent osutus ikkagi võimalikuks.

Kes leidis katteallikad, kas sotsiaaldemokraadid?

Ei, see oli kahepoolne töö. Valitsus on tervik, valitsuse poliitika on üks tervik. Ei ole nii, et ühed tulevad laua taha ja otsivad ise katteallikad ja teine pool otsib omadele. See tuleb kahepoolselt kokku leppida, koos leida ja otsida. Istusime nii ka erialaspetsialistidega kitsamates ringides laua taga, me ainult ei otsinud katteallikaid, vaid arvutasime ka väga pingeliselt läbi, mis ja kuidas on realiseeritav.


Mis oli läbirääkimiste kõige raskeim pähkel?

Raskeim oligi viia soovitud sotsiaalmajanduslikud meetmed kooskõlla eelarveliselt võimalikuga.

Avalikkus on täna toimuvat hinnanud kui Reformierakonna kahesaja miljoni eurost valimiskampaaniat, mida teie avalikkusele selle peale vastaksite?

See, mis puudutab koalitsioonileppesse kirjutatud meetmeid, nende hind mõnevõrra jääb küll alla kahesaja miljoni euro, aga ma ei usu, et see on Reformierakonna valimiskampaania. Kui Reformierakond teeks üksi kampaaniat, siis ma arvan, et nad teeks seda oluliselt teisiti. Ma ei arva, et nende poliitilisest seisukohast oleks tark välja tuua initsiatiiviga üks peaministrikandidaat ja viia ta jälle pärast ära ja asendada teisega. Ma arvan, et Reformierakond oskaks seda teha oluliselt paremini ja professionaalsemalt.  
Aga ühest küljest kindlasti valimiste lähenedes on maine ja erakonna tõsiseltvõetavus igale erakonnale oluline. Selles mõttes võib kogu poliitikas olemist erakondade seisukohast vaadelda kui valimiskampaaniana. Kõik üritavad end näidata võimalikult soodsana enne järgmisi valimisi.

Miks oli vajalik tänase valitsusstruktuuri lammutamine?

Ma ei ütleks, et oleme tänase valitsusstruktuuri lammutanud. Valdav osa ministeeriumites on samades piirides kui varem. Teatud ministeeriumite haldusala on muutunud ajaga hoomamatult suureks ja nende poliitiline juhtimine ühe ministri poolt on teinekord olnud problemaatiline. 
Ma arvan, et see on väga hea, muuta valitsust paindlikumaks. Ja paljudes lähiriikides, kaasa arvatud Soome, on selline paindlikum valitsemiskorraldus täiesti olemas ja end kindlasti õigustanud.

Tänase seisuga olete valitsuses aasta aega, mida jõuate selle aastaga ellu viia ja ära teha?

Kindlasti jõuab aastaga vähem kui jõuaks nelja aastaga. Aga loodame, et sotsiaaldemokraadid oleksid valitsuses kindlasti kauem kui see üks aasta, see on kindlasti eesmärk. Kindlasti, mis saavad seadusse kirjutatud ja rakendatud on: rahvatoetuste reform, lastetoetuste suurendamine, koolitoit gümnaasiumi astmes. Siin on ka teiste ministeeriumite haldusalas punkte. Iga minister, kes ametisse astub on kindlasti põhjalikult läbi mõelnud, millega nad tahaksid tegeleda. Riigikogus tahame kindlasti muuta seadusandlust avatumaks, kaasavamaks. Justiitsministeeriumi haldusalas on elatusraha probleem, et raha jõuaks toetust vajava lapseni. Haridusministeeriumis on terve suur probleemide pundar, mis on seotud koolireformiga. Need on asjad, mida jõuab aastaga kindlasti edasi viia ja mõned asjad jõuab kindlasti ka teoks teha.

Plaanis on alandada ka töötuskindlustusmakset 0,6% võrra, kui kalliks see riigile läheb?

Küsimus on selles kui palju seda täpselt alandatakse. Riik on selle otsustamisel vaid üks kolmandik, me peame selle sotsiaalpartneritega koos langetama. Me deklareerime seda, mida me peame selle aasta jooksul eelarveliselt võimalikuks. Siin me räägime suurusjärgust 30 miljonit.

Saate kaitseministriks, kas teie arvamusel on täna Eestis kaitseressursid piisavad või tuleks neile leida lisa?

See, mis puudutas kaitsekulusid läbirääkimistel, oli vaieldamatult kõige lihtsam punkt. Mõlemapoolselt konstateerisime vajadust hoida Eesti kaitsekulutusi 2% juures Eesti SKP-st. Mis puudutab praegust julgeoleku kaitseolukorda, siis loomulikult on riigikaitse erakordselt oluline ja nõuab tõsist poliitilist fookust.

Kes on suurim võitja, kas Reformerakond või Sotsiaaldemokraatlik Erakond?

Ma ei hakkaks seda niimoodi hindama, ma arvan, et kõige suurem võitja on Eesti riik, kellel on nüüd oluliselt sotsiaalselt tasakaalustatum riik kui enne. Oluliselt sotsiaalsema suunitluse ja fookusega. Kui eelmine koalitsioon oma partnerite koosseisult oli liberaalkonservatiivne, siis alustav koalitsioon on sotsiaalliberaalne. Mulle on see kindlasti oluliselt meeldivam ja südamelähedasem, eks see poliitiline võit tuleb alles tööga välja teeninud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. March 2014, 11:42
Otsi:

Ava täpsem otsing