Kas Vene turg on riski väärt

21. märts 2014, 00:00

Olgugi et aabitsatõe järgi on kuristikus lebavast turust võimalik kõvasti teenida, soovitavad eksperdid hoiduda sanktsiooniohus Venemaale investeerimisest.

  • Löögi all Saksa maa ja Skandinaavia ettevõtted

Ukraina kriisi suhtes 30 kõige haavatavama ettevõtte pingereas moodustavad esiviisiku eranditult Saksamaa ja Skandinaavia firmad. Eba­stabiilsusest võidavad arenenud turud.

Esikoha hõivab 33% toodangust Venemaale eksportiv Saksamaa ettevõte Coca-Cola Hellenic. 32% müügiosaga järgneb Taani õllefirma Carlsberg ning võrdselt 29 protsendiga jagavad kolmandat-neljandat kohta põhjanaabrite Nokian Renkaat ja Fortum, vahendas Bloomberg.

I­nvesteerimispanga UBS arenevate turgude strateegia juht Geoff Dennis hoiatas Business ­Insiderile antud kommentaaris, et kõige mustema stsenaariumi järgi muutub Venemaa investeerimiskõlbmatuks. Selle võib esile kutsuda nii kapitalikontroll kui ka välisvara sundvõõrandamine.

Investorid ebasoodsate tagajärgede hirmus. Viimasel nädalal on Vene peamine aktsiaindeks MICEX tänu Lääne kardetust palju leebematele sanktsioonidele tõusnud eurodes 7,1%. RTS indeks tõusis viie päevaga 6,7%.  Aasta algusest on börsid langenud europõhiselt 21%. Nõnda on ajutisest hüppest hoolimata tegemist tänavu kõige kehvemaid tulemusi näidanud arenevate turgudega. Kui sageli kuuleb soovitusi just põhjast osta, jäi Geoff Dennis Vene börsi suhtes “neutraalseks”.

Muretsema ei peaks ainult Euroopa ettevõtted. Kolmekümne Ukraina ja Venemaaga seotud börsifirma seas leidub lisaks USA ja Hiina ärisid. “Võrreldes Saksamaa analüütikute järgmise kuue kuu väljavaate indeksi tugevat langust ja DAX börsiindeksi madalat taset teiste regiooni aktsiaturgudega, on selge, et investorid kardavad suurematele Saksa börsifirmadele ja terve riigi majandusele negatiivsemaid tagajärgi, kui viitab hetkel tegelik olukord,” tõdes LHV analüütik Erko Rebane.

Et pole teada, kui kaugele sanktsioonide sõjas minnakse, on see tema sõnul parim riskihinnang.

Vaatamata Vene börsi viimase nädala tõusutrendile soovitas finantsekspert Kristjan Lepik idanaabrist ringiga mööda minna. “Venemaaga seotud ettevõtted pole minu riskipro­fiil – on väga raske hinnata, mis tulemused seal täpselt on,” nentis ta. “Investoritel soovitaks küll mujale vaadata.”

Lepiku hinnangul alahindab Putin nii investorite kui ka kapitaliturgude käitumist ning rikutud turutasakaalu on hiljem oluliselt raskem taastada. “Väga suur roll on investorite psühholoogial, kuigi mind on alati üllatanud, et kui Venemaa vaatab mingitest probleemidest mööda, siis Lääne investorid justkui unustavad kõik ja teevad samu asju uuesti,” märkis ta.

Arenevad turud imetakse tühjaks. Ettevõtja Raivo Vare ütles, et tõsistest sanktsioonidest on veel vara rääkida ning Ukraina kriisi taustal toimub praegu arenevatelt turgudelt raha väljatõmbamine, millest võidavad arenenud riigid. “See ei ole sõda, see on tavaline olukord,” toonitas Vare. “Selle jaoks pole vaja sanktsioonegi rakendada – investorid jooksevad ebakindluse oludes niikuinii minema,” lisas ta.

Vare märkis, et venelased on praeguste sanktsioonidega arvestanud, kuna neil on samalaadne kogemus Gruusia sõja järgsest ajast.

Kui Ida-Ukrainas peaks verevalamiseks minema ja rakenduma Iraani-tüüpi sanktsioonid, saavad Vare sõnul suurima hoobi finants-, kaubandus- ja energeetikasektor. Kui pankade varade külmutamine on tema hinnangul kõige tõsisemaks hoovaks, siis alahinnata ei tohiks energiasektori kaubavahetustki – Venemaa on maailma suuremaid energiatootjaid, ent suur osa nende keerulisest varustusest tuleb Läänest.

Vare mõnda aega Venemaale investeerida ei julgeks. “Kui oleksin spekulant, siis üritaksin järgida mustrit, mida rakendati Gruusia sõja ja Hodorkovski arreteerimise perioodil: alguses võeti väga jõulisi meetmeid, siis anti natuke leevendust, kuni turg läks üles, kasutati uuesti jõulisi meetmeid ja jälle osteti alt, siis lasti turg üles ja müüdi,” kirjeldas ta. “Väidetavalt sai asjaomane tipule lähedalseisev grupeering väga suurt kasumit.”

  • East Capital: jätkame Vene börsil

Analüütikute skepsisest hoolimata jätkab Ida-Euroopa ja Hiina turgudele keskendunud East Capital Venemaale investeerimist. Ettevõtte teatel on juba enam kui pool nende hallatavast 3,5 miljardist eurost sinna paigutatud.

Kiievis resideeriv East Capitali vanemnõunik ­Aivaras Abromavicius leiab, et kui maailmalõpu stsenaarium ei käivitu, on praegu väga hea aeg teha pikaajalisi investeeringuid Venemaale.

Kriis ja sanktsioonioht ei näi Leedu päritolu ­Abromaviciust palju heidutavat. Tõenäosust, et välisinvestorite raha kallale minnakse, hindab Vene investorite õiguste kaitse assotsiatsiooni aseesimees väikeseks.

Millist perspektiivi Vene börsile ennustate? Vene aktsiaturg on viimase kolme aastaga 50% langenud, samal ajal kui arenenud turud USAs ja ­Euroopas on kõigi aegade tipus. Kui viimasel ajal oldi mures areneva turu kasvuperspektiivi ja nõrga valuuta pärast, siis viimasel kuul on loomulikult keskmesse tõusnud geopoliitilised probleemid.

Minu hinnangul on praegu hea aeg pikaajalisteks investeeringuteks Venemaa aktsiaturgudele. Seda muidugi juhul, kui uskuda, et kriis ei eskaleeru ja Lääne majandussanktsioonid on mõistuse piires pehmed. Kui Ukrainas peaks puhkema sõda, siis see nii muidugi poleks. Kui kõik laabub, peaksid inimesed tõsiselt sealseid börse vaatama. Kuna turud jäävad volatiilseks, tuleb olla kannatlik.

Kui palju on East Capitalil Venemaaga seotud investeeringuid? Praegu on meie hallatavast 4 miljardist dollarist sinna investeeritud veidi üle 50%. Sellest omakorda enamus aktsiaturgudele ja ülejäänud erakapitali. Kui vaadata kaudselt Venemaaga seotud aktsiaid näiteks Soomes, on peamiseks probleemiks see, et Vene majandus ei kasva. Kasvupotentsiaal on hinnatud sel aastal väga väikeseks – umbes 1% juurde. Tulevaste sanktsioonide korral ei pruugigi mingit tõusu näha.

Venemaa aktsiaturg on tänavu maailma halvim. Tavaliselt me ei anna täpseid ostusoovitusi, aga kohalikud firmad, näiteks Aeroflot, Dixy ja M. Video, on põhjas sellepärast, et nende tulud on rublades. Kui konflikt lõpeb ja rubla tugevneb, võiks üks idee olla osta neid aktsiaid, mis on kõige rohkem langenud.  Teisest küljest, kui uskuda, et rubla jätkab langemist, tuleks pilgud pöörata eksportijatele, nagu Lukoil, sest need ettevõtted maksavad häid dividende ja samal ajal saate osta väga madalalt hinnatud osakuid. Pikas perspektiivis panustaksin siiski kohalikele eraettevõtetele.

Seega hirm Venemaa turgude ees on ülehinnatud? Sellistes olukordades on kõigil oma arvamus. Mina tegutsen Kiievis ja näen peamiselt negatiivseid uudiseid. Ühel päeval näeme, et Venemaa tunnustab Krimmi iseseisvust ja järgmisel päeval liidab selle Venemaaga – seega on pisut vara midagi ennustada. Aga kui olla pragmaatiline ja uskuda, et musta stsenaariumi ei tule, võiks hakata portfelli koostama. Tuleb lihtsalt vaikselt alustada ja turgu testida, sest riskid on ilmselgelt tõusnud. Eesti koos teiste Balti riikidega teab paremini kui keegi teine, mida Venemaa võib korda saata. Arvan, et ­uudistevoog toob veel sanktsioone, enne kui kompromisse näeme.

On see võimalik, et venelased asuvad välis­varasid külmutama? Loomulikult ei saa seda välistada. Nii tõsiseid finantssektori sanktsioone näeme ainult juhul, kui venelased tungivad Ukrainasse. See tõenäosus on siiski alla 50%.

Kas jätkate Venemaaga seotud ettevõtete aktsiatesse investeerimist? Loomulikult, sest meil on Ida-Euroopale ja Venemaale suunatud fond. Et oleme Venemaale nii lähedal, teame ka väga hästi sealseid olusid. Sealsed aktsiad on 50% odavamad, ja kui terve mõistus säilib, võib kõik laheneda rahumeelselt. Meil on üks maailma suuremaid Venemaa fonde ja suurim Euroopa fond, sestap jätkame neisse firmadesse investeerimist.

Kas Venemaaga seotud Skandinaavia ja Saksamaa ettevõtetel on hirmuks põhjust? Muidugi peab kõiki stsenaariume arvestama. Aga kui jõuame sinna, kus välisfirmade varade kallale minnakse, on see juba viimsepäeva stsenaarium. Sellise perspektiivi võimalus pole siiani väga suur.

Mida osta, mida müüa? Näeme suuri võimalusi Balti riikides, sest intressimäärad on madalad ja majanduskasv kõrge. Soetame siia järjest rohkem varasid. Seda julgeme tõsiselt soovitada. Kui kriis vaibub, investeerime kindlasti palju ka Ukrainasse, sest siin tekiks palju huvitavaid võimalusi. Olen selles mõttes optimistlik.

  • Pilgud Türgil

Osa Venemaa-Krimmi kriisi mõjudest heitunud investoreid leiab, et isegi tänavarahutustest räsitud ja korruptsioonist läbi imbunud Türgi on investeerimiseks parem paik.

“Venemaa lühikeseks ja Türgi pikaks,” soovitas uudisteagentuurile Bloomberg Frankfurdi investeerimisfirma fondihaldur Peter Schottmueller, kes haldab kolme miljardi dollari väärtuses varasid.

EPFR Globali andmete järgi müüsid välismaalased läinud kuul rohkem kui 216 miljoni dollari väärtuses Venemaa võlakirju.

“Kui teatud Venemaa kodanike vastu võetakse kasutusele sanktsioonid, siis Türgi lõikab sellest kindlasti kasu, sest Vene oligarhid püüavad oma raha viia leebemate jurisdiktsioonide alla,” lisas Londonis asuva Aberdeen Asset Managementi arenevate turgude portfellihaldur Max Wolman.

 

Pane tähele

  • Evli: hoidke Venemaast eemale

Soome investeerimispank Evli hoiatas sel nädalal, et kuigi ahvatlus Vene turule investeerida võib tekkida, on targem hetkel sealt ­eemale hoiduda.
Turuülevaates meenutab Evli, et turud on traditsiooniliselt kehvad poliitilise riski hindamisel. Pank toob näiteks Šveitsi riigilaenuturud, mis ei reageerinud teise maailma­sõja pöördepunktiks olnud sakslaste kaotusele Stalingradis.
Venemaa börsiindeks MSCI odavus põhineb selle sektoripõhisusel. Indeksi turuväärtusest 58% põhineb energeetikafirmadel ja 16% finantssektoril. Energiasektori P/E suhe on vaid 3,5 ning finantssektori vastav aktsiahinna ja kasumi suhe 4,0, mis võib justkui viidata aktsiate suhtelisele odavusele.
Samas toob Evli Venemaa potentsiaali paremini iseloomustava aktsiana välja jaeketi Magniti, mille P/E suhe on 22,4.

 

 Mis on mis

  • East Capital

Asutatud 1997. aastal
Peakontor Stockholmis, piirkondlikud kontorid Hongkongis, Kiievis, Moskvas, ­Oslos, Pariisis ja Tallinnas.
Aktiivselt hallatavaid investeeringuid 3,5 miljardi euro väärtuses.
Kliente 75 riigist.
Investeerimispiirkond Balti riigid, Kesk- ja Ida-Euroopa, Kagu-Euroopa, Venemaa ja tema naaberriigid ning Hiina.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. March 2014, 19:32
Otsi:

Ava täpsem otsing