Ettevõtlust maal soodustaks tulubaasi muutmine

25. märts 2014, 00:00

Kaubandus-tööstuskoda on teinud ettepaneku kohalike omavalitsuste tulubaasi muutmiseks, et innustada omavalitsusi kaasa aitama ettevõtluse arengule ja töökohtade loomisele. Plaani järgi võiks praegu elukoha järgi omavalitsustele laekuv üksikisiku tulumaks edaspidi olla jaotatud elu- ja töökoha vahel võrdselt.

Kaubanduskoja hinnangul ei suurendaks üksikisiku tulumaksu laekumise põhimõtte muutmine ettevõtete halduskoormust ega tooks kaasa uusi kohustusi riigile. Antud süsteemile on võimalik üle minna järk-järgult viieaastase üleminekuperioodi jooksul, arvestades seejuures piirkondade eripärasid, ning uusi makse kehtestamata või maksusüsteemi pea peale pööramata.

Meie maapiirkonnad seisavad praegu silmitsi suure väljakutsega – kuidas meelitada kvaliteetseid ja jätkusuutlikke töökohti ning elavdada elu maal. See on oluline mitte ainult ettevõtluse või majanduskeskkonna vaatepunktist, vaid kogu riigi arengut silmas pidades. Ettevõtjate üheks suuremaks probleemiks väljaspool linnu on just motivatsiooni tekitamine kohalikes omavalitsustes (KOV), et nad oleksid ettevõtjaile sisuliseks koostööpartneriks. Mõistagi on ettevõtjate huvides seegi, et omavalitsused suhtuksid ettevõtlusesse ja töökohtade loomisse kõikjal toetavalt ja neid tunnustataks selle eest.

Mida selline lahendus annab? Tulubaasi jaotamine motiveeriks rohkem neid omavalitsusi, kes panustavad tasakaalustatult nii elu- kui ka ettevõtluskeskkonna arengusse. Kahtlemata on hulk positiivseid näiteid, kus koostöö toimib ja omavalitsus on huvitatud oma territooriumi ette­võtete heast käekäigust. Kuid ikka kuuleme ka olukordadest, kus ettevõtlust püütakse takistada.

Praeguse maksusüsteemi puhul on KOVide jaoks kõige olulisem tuluallikas üksikisiku tulumaks, mis laekub maksumaksja elukohajärgse omavalitsuse eelarvesse. Seetõttu on oma­valitsused peamiselt huvitatud sellest, et vallas/linnas elaksid (oleksid registreeritud) kõrge sissetulekuga isikud. Samas ei ole KOVid sageli huvitatud, et töökohad asuksid nende territooriumil. Miks peakski, kui töökoht tähendab lisaks, et ettevõtte väravast hakkavad sisse-välja sõitma veokid, korstnast tuleb suitsu ning tootmisseadmete müra võib kosta vaikse ilmaga piisavalt kaugele, et kedagi häirima hakata. Kõik see tähendab potentsiaalset lisatööd ja pahaseid elanikke, kuid otsene positiivne mõju omavalitsuse eelarvele on null. Kaubanduskoja ettepanek muudakski seda motivatsiooni ning nullist saaks tulu väljendav number, mille eest oleks võimalik ka elukeskkonda parandada. Ühtlasi aitaks see õiglasemalt jagada maksutulu ­KOVide vahel.

Kui valla territooriumil asutatakse uus ette­võte või olemasolev ettevõte suurendab töökohtade arvu, siis kasvaks automaatselt ka selle valla tulu. Sõltumata sellest, kas tööle asuvad sama valla elanikud või mitte. Nõnda suureneks KOVidel huvi aidata kaasa uute töökohtade loomisele või ka olemasolevate töökohtade säilitamisele isegi siis, kui vallas/linnas pole piisavalt tööjõudu (nt KOVi territooriumil ei ela nõutud oskustega spetsialiste). Samuti mõjuks muudatus motiveerivalt ka kõrgemalt tasustatud töökohtade loomisele omavalitsuste territooriumile.

Soome ja Eesti võrdlus. Laiemalt vaadates on KOVide võimekuse teema tervik ja tulumaksu jagamine, tõmbekeskuste määramine või omavalitsuste liitumine üksi ei aita omavalitsusi tegusamaks muuta. Vajalik on nende detailide tervikuks sidumine. Samas ei saa me üle ega ümber ka praeguste piiride nihutamisest, sest seda tingivad nii paratamatus kui ka majandusloogika.

Ka meie naaberriigis Soomes on arutletud, kas senise 320 omavalitsuse asemel võiks olla neid umbes 70, sest väiksemad ei suuda kõiki teenuseid pakkuda. Soomes elab umbes 5,4 miljonit inimest ja Eestis 1,3 miljonit. Soome 320 omavalitsusest olid eelmise aasta alguse sisuga 306 (96%) üle tuhande elanikuga, sh 103 omavalitsust üle 10 000 elanikuga. Samad arvud Eesti kohta tänavuse aasta seisuga – 215 omavalitsusest 175 (81%) on selliseid, kus elanike arv on üle tuhande ning üle 10 000 elanikuga omavalitsusi oli Eestis selle aasta alguses vaid 18. Aritmeetilise keskmise järgi elas Soome omavalitsuses keskmiselt umbes 17 000 inimest ning Eestis 6300.

Numbrid on kõnekad, kuid loomulikult pole õige teha nii olulisi muudatusi vaid joonlaua või kalkulaatoriga. Siiski on meil Eestis olukorda juba piisavalt põhjalikult analüüsitud ja visioone välja käidud, et otsuste tegemist ei peaks midagi takistama.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. March 2014, 19:54
    Otsi:

    Ava täpsem otsing