Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Energiasäästlike uushoonete ehituses valitseb suur segadus

02. aprill 2014, 00:00

Kuigi normid on paigas, diskuteerivad ehitajad, kas uute normide kohaselt peab B-klassi energiamärgisega hoonetel olema taastuvenergiasüsteemid või mitte. Uusehitiste turu teevad eriti segaseks uued ja vanad normid.

Energiatõhusa B-klassi energiamärgisega uue korteri ostmisel peab ka ostja täpselt näpuga järge ajama, sest võib nii muutunud seaduse kui ka kavalate müüjate tõttu petta saada. Väga energiasäästlikku uut kinnisvara osta soovivad inimesed peavad teadma, et kui ehitaja ja arendaja lubavad B-energiaklassi uusi kortereid, siis eksisteerib vana B-klass ja uus B-klass. 2013. aasta jaanuaris hakkasid kehtima värsked nõuded uute kortermajade B-energiaklassile ja need on palju karmimad kui enne seda kehtinud nõuded. Lisaks on uue, C-energiaklassi nõuded, osaliselt karmimad kui vana B-klassi omad. Ka ehitajad ise on segadusest turul häiritud.

“See, mis täna eluasemearenduses toimub, on korteriostja jaoks kindlasti väga eksitav,” kommenteeris ASi Oma Ehitaja kinnisvaradirektor Kristo Tamm. Tema sõnul on terve turg täis samalaadsete lahendustega maju, ühel neist energiaklass B ja teisel C.

Segaduse põhjuseid on tema sõnul kaks. Esiteks, mis aastal on ehitusluba väljastatud, ja teiseks tundub, et osa energiamärgise väljastajaid ei võta arvutuste koostamisel arvesse kõiki asjaolusid. “Seega on võimalik, et ostad parema energiaklassiga toote, aga kulud on ikka...” jättis Tamm lause lõpetamata, aga mõtles “suured”.

Alternatiivenergia peab või ei pea olema. Tamm tõi näiteks, et Oma Ehitaja rajatav Kuldnoka 5 kortermaja Tallinnas kuulub energiaklassi C ning selgitas – selle objekti ehitusloa väljastamisaasta oli 2013 ja ettevõte arvestas selle puhul juba 09.01.2013 kehtima hakanud uue määrusega, mille nõuded on olulisemalt karmimad ja kõrgemate energiaklasside saavutamine tunduvalt raskem kui varasemalt alustatud projektide puhul.

Tamm nentis, et Oma Ehitaja on seisukohal, et uue klassifikatsiooni järgi peab B-klassi maja puhul olema kasutatud sooja vee tootmiseks päikesepaneele. “Ilma alternatiivenergiat kasutamata on B-klassi pea võimatu saavutada,” möönis Tamm Oma Ehitajast.

Tehnilise järelevalve ameti ehitus- ja elektri­osakonna peaspetsialist Riina Tamm aga kinnitas Äripäevale, et B-klassi korterelamu on madalenergiahoone, kuid selle rajamiseks ei pea kasutama päikesepaneele.

B-klassi korterelamu hoone energiatõhususarv peab Tamme sõnade kohaselt jääma vahemikku 101 kuni 120 kWh/(m2/a) ehk lahtikirjutatuna kilovatt-tundi ruutmeetrile aastas. See näitab seega energiatarbimist ühes aastas, mis on taandatud ühele ruutmeetrile. See võib olla elektrienergia, soojusenergia, hoone koguenergia. “Hoone energiatõhususe arv on kompleksne suurus, mis arvestab kogu hoone energiatarbimist ja/või tootmist. Kuidas, seda saavutatakse, on juba arendaja-projekteerija-ehitaja tagada, kuid sõltub hiljem ka elanike kasutamise harjumustest,” kommenteeris Tamm.

Praktika puudub. Ka Merko Ehitus Eesti elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik märgib, et B-energiaklassi ehk madalenergiahoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille puhul ei eeldata lokaalset elektri tootmist taastuvenergiaallikast.

Tamm Oma Ehitajast toonitas siiski, et ostjatel tasub tema sõnul kahtluse korral küsida energiamärgise arvutust ja lasta see energiamärgise eksperdil üle arvutada. Oma Ehitaja lähtub enda arendustes seisukohast, et lisaks energiasäästule peavad kõik kasutatavad lahendused olema äärmiselt töökindlad ja kestvad. “Täna puudub meie kliimas paljude energiatõhusate lahenduste osas piisav praktika. Jälgime pidevalt tehnika arengut ning turul toimuvat ning teeme otsused tormamata. Kindlasti ei soovi me korteriostjaid katsejäneste staatusesse panna,” kommenteeris Tamm.

Nordeconi juht Jaano Vink sõnab, et kogu energiasäästlikkuse seal hulgas ka klasside teema tundub olevat liiga kiiresti üles haibitud ja tuginedes sageli vaid eelnevatele subjektiivsetele arvutustele, mitte reaalsele olukorrale. “Eks elu loksutab asjad paika,” lootis Vink.

Ehituse hind ja kvaliteet määrab energiaklassi. Kuusik märkis veel, et tema hinnangul on madalenergiahoone (B-klass) ehitus 5–10% kallim kui kuluoptimaalse energiatõhususega hoone (C-klass) ehitus. D-energiaklassi uusehitustele (energiatõhususarv üle 150 kWh/(m2/a) ehituslube ei väljastata.

Energiasäästlikemate hoonete rajamist mõjutab Kuusiku sõnul ühest küljest valitsuse määrus energiatõhususe kohta, perspektiivselt peavad Euroopa Liidus alates 2020. aastast olema kõik uued rajatavad majad ligi nullenergiahooned ehk parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hooned, mille energiatõhusarv ei tohi olla suurem kui 100 kWh/(m2/a), ja teisest küljest korteriostjate ootus väikeste kommunaalkuludele.

Rõhk veel B-klassil. Merko Ehitusel valmis Kuusiku sõnul 2013. aasta sügisel Tallinnas Räägu tänaval ka A-klassi kortermaja, aga ettevõtte üldine tänane standard on uute kortermajade arenduste puhul vähemalt B-klass, kuid plaanis on ka A-klassi ehk ligi nullenergiahoonete arendamisega jätkata.

Kuusik märkis, et Merko Ehitus on ehitanud 2009. aastal Tallinnas ühe kortermaja, mille katusele paigaldati päikesepaneelid tarbevee soojendamiseks ja koostöös TTÜ teaduritega on nende reaalset tootlikkust ka monitooritud.

“Elektrit tootvaid päikesepaneele me lähiaastail kasutada veel ei plaani, ootame nende tehnoloogia arengut ja hindade langust, et saaksime neid kasutada meie kortermajade arendustes, kuna lõpuks peab ju korteriostja suutma päikesepaneelide paigalduse kinni maksta läbi korteri hinna,” märkis Kuusik.

Kaamos Ehituse tegevjuht Kaupo Koitla toonitab, et ehitajad-arendajad-tellijad ei tohi lasta müüjatel end odava hinnaga toodetega ära petta, ehituskvaliteet koos kvaliteetsete toodetega on väga oluline, tuleb rangelt kinni pidada projektist. Ka Koitla on seisukohal, et B-klassi kortermaja rajamiseks tuleb kasutada minimaalselt ühte alternatiivenergia lahendust. Koitla sõnul on B-klassi kortermaja ehitus 3–5% kallim C-klassi kogu hoone maksumusest

Elektrit tootvate paneelide tasuvus pikk. Koitla sõnul on neil täna planeerimisel, ehitamisel ja valmimisel nii B- kui ka C-klassi hooneid. ”Päikesepaneelidega, mis soojendavad vett ja kütavad, kortermaja on planeeritud Kakumäele, mille ehitus algab kevadel ning antud hoone energiatõhususe klass on B,” sõnas ta ning lisas, et generaatorite ja elektri tootmiseks mõeldud päikesepaneelide investeeringu suuruse tasuvusajad on praeguste hindade juures liiga pikad ja korteriostja ei jõua seda alginvesteeringut kinni maksta.

Bauschmidti juhatuse esimees Mait Schmidt lisas, et tema firma on nn puhas peatöövõtja, mis tähendab, et nad ainult ehitavad ja uute projektide arendamisega ei tegele. Ta tõi siiski esile, et neil ongi viimasel ajal valminud vaid B energiaklassiga majad, näiteks Endoveri tellimisel ehitatud Lille/Endla tänava kortermaja, mis valmis tänavu jaanuaris ja praegu on ehitamisel kortermajad Lasnamäel Liikuri tänaval ja Kadriorus Faehlmanni tänaval. Kõik nad on B-energiaklassiga.

  • Teadlased: energiatõhusa hoone alustala on väike energiavajadus

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor Targo Kalamees toonitas, et energiatõhusa hoone alustala on väike energiavajadus.
Tema sõnul mängivad selle saavutamisel suurimat rolli hoone arhitektuur.
Hoone kompaktsus, orientatsioon, akende suurus, päikesevarjestus ja piirdetarindite omadused nagu nende soojusläbivus (tarindi ja külmasillad) ja võimalikule olematud õhulekked.
Seejärel alles hakkavad hoone energiatarbimist mõjutama efektiivsed tehnosüsteemid nagu ventilatsioon, küte, jahutus, valgustus ja juhtimine ning energiavarustus ja lokaalne taastuvenergia kasutamine.
”B-klassi saavutamiseks peab kortermajade puhul olema soojakadude pool superkorras,” kommenteeris ka Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja Tõnu Mauring.
Samuti lohutas Mauring, et viimase paari aasta jooksul on tarbevett soojendavate päikesepaneelide hinnad kukkunud vähemalt kaks korda ja nad langevad ka edaspidi ning muutuvad seeläbi üsna peagi ka laiemalt kättesaadavaks.

  • Ilu peab õige arhitekt taotlema tehniliste piirangute kiuste

Arhitektuuribüroo PLUSS juhtivarhitekt Indrek Allmann, kes oma kodu elektrivõrgust sõltumatuks ja isemajandavaks ehitas, möönis, et energiasäästu nõuetel on kindlasti oma mõju arhitektuurile. Või veelgi enam, lisas ta, saavutamaks head tulemust, peab alustama juba korrektse detailplaneeringu koostamisest – st planeering peab olema koostatud viisil, mis võimaldaks efektiivset hoonet rajada.
“Hoone ilu on vaataja silmades. Loomulikult tähendavad lisanõuded tublisti lisatööd arhitektidele, kes peavad teatud küsimustele lähenema täiesti teise nurga alt,” kommenteeris Allmann. Ta täpsustas, et selline töö on ajamahukam. “Kui  tellija ei ole nõus seda kinni maksma, siis vaid õhinapõhiselt pole arhitektid valmis seda tegema. Samas on see kulu, mis hiljem teenib tagasi rohkem kui TSLA börsil viimase aasta jooksul,” kommenteeris Allmann. TSLA on elektriautode tootja Tesla Motorsi aktsiate sümbol börsil.
“Hästi ja huvitavalt projekteeritud energiatõhus hoone on kahtlemata ilus. Ta ei pruugi olla traditsionaalne, aga ka barokkarhitektuur oli kunagi uus ja põhjustas vastuseisu,” rääkis arhitektide liidu esimees Allmann.

Paneelid võivad lahenduse soodsamaks teha. Ehitajate tööle hinnangut andes, märkis Allmann, et kui B-klassi korterelamut ei saavutata ilma päikesepaneele kaasamata, on midagi läinud pahasti kas planeeringus või arhitektuuris. “Õnneks on vett soojendavate paneelide kaasamine suhteliselt odav lahendus ning seetõttu võib lõppkokkuvõttes teatud olukorras see osutuda isegi odavamaks kui näiteks planeeringu muutmine. A-klassi puhul pole üldjuhul taastuvenergia seadmete kasutamisest pääsu,” möönis Allmann.

Piiranguid on rohkem. Avaste Arhitektuuribüroo omanik ja arhitekt Reio Avaste tunnistas, et B-klassi või sellest kõrgema energiamärgisega hoonete projekteerimine on tõesti keeruline. “Kõigist praegu levinud energiatõhususe reeglitest tulenevalt on hoonete arhitektuurile päris kindlasti olulisi piiranguid juurde tekkinud. Kui arhitekt peab ka selliste rangete mängureeglite raames alati suutma teha nägusa hoone, siis kaotus seisneb mängulisuses,” möönis Avaste.
Ta lisas, et karta on, et arhi­tektuur muutub igavamaks ja üksluisemaks. Aga valitseb ka oht, et mängulisuse taotlemisel kaldutakse manerismi ja veiderdamisse, sest erilise taotlemisel ei taheta naljalt alla anda. “Kindel on see, et arhitektuurset ilu – kui sellist mõistet kuidagi püüda kasutada – peab õige arhitekt alati taotlema ka suure hulga tehniliste piirangute tingimustes. Sellest tunneb ära hea arhitekti.”
Lisaks arhitektile on energiasäästliku hoone loomisel tarvis palju vaeva näha just eriosade projekteerijatel – küte, ventilatsioon, elekter.
Aga seadused muutuvad tihti ja selle kõigega on arhitektil päris raske kursis olla – kõige otstarbekam oleks pidevalt sellise kõrge klassiga hoonete projekteerimisega tegeleda, kuid tihti loobuvad tellijad sellest ja lepivad madalama klassiga, kuna kardavad kõrgeid rajamiskulusid.
“Aga kui inimkond lepib kokku energiatõhususe tõstmises kõigis eluvaldkondades, siis arhitektid peaksid ju pigem olema siin teenäitajad, kuna elupaik on inimese esmane vajadus, toidu järel muidugi,” kommenteeris Avaste.
Ta lisas, et tõenäoliselt oleme praegu uues katsestaadiumis ja energiatõhususe mõõtmisega valminud ja mõnda aega kasutuses olnud hoonetes tegemas alles esmaseid arglikke järeldusi.

Katsetuste sajand. Mis puutub küsimusse arhitektuurse ilu kohta, siis võib ju tinglikult öelda, et inimene on juba aegade algusest saati pidanud endale peavarju püstitamisel arvestama vähemalt kahe objektiivse piiranguga – gravitatsioon ja füüsikaseadused. Hiljem on neid piiranguid ainult lisandunud, lisaks tehnilistele ka esteetilised ja eetilised.
20. sajand oli selles osas isegi kõige mõnusam – koos väga intensiivse aruteluga esteetika ja eetika üle andis tehnoloogia kiire areng ka võimaluse projekteerida ja rajada äärmiselt mängulisi lahendusi.
See sajand oli nagu katselava, sest koos teoreetiliste vaidlustega paralleelselt ka reaalsuses katsetatud hooned on nüüdseks saanud juba piisavalt kasutusaega ning sellega andnud häid õppetunde.

 

Tasub teada

  • Rusikareeglid kortermajadele B-energiaklassi saavutamiseks

Punktid on toodud olulisuse järjekorras, mille aitas paika sättida Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor Targo Kalamees
1. Hoone ratsionaalne väliskuju, mida vähem liigendusi, seda vähem välispiirete pinda köetava põrandapinna suhtes.
2. Hoone optimaalne orienteeritus ilmakaarte suhtes ehk põhja suunal võimalikult vähem aknaid.
3. Hoone välis­piirded peavad olema õhkupidavad ja piisavalt soojustatud: välisseinte soojusläbivus 0,12–0,22 W/(m2•K); katuste ja põrandate soojusläbivus 0,1–0,15 W/(m2•K); akende ja uste soojusläbivus 0,6–1,1 W/(m2•K).
4. Külmasildade vältimine välis­piiretes.
5. Kõrge efektiivsusega (üle 80%) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi kasutamine ja korralikud teised tehnosüsteemid: küte, jahutus, valgustus.
6. Hoone vee soojendamiseks ja ka kütteks võib olla kasutatud päikesepaneele.
A-klassi majal peavad olema lisaks sooja vee tootmisele veel elektrienergiat tootvad päikesepaneelid;

Allikas: TTÜ, Merko Ehitus, Oma Ehitaja

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. April 2014, 13:36
Otsi:

Ava täpsem otsing