Killustatud info segab välistöölist

03. aprill 2014, 00:00

Välismaalastel on Eestis raske kohaneda ja leida sobiv töökoht, sest vajalik info on ametkondade vahel laiali pillatud ja kerkib esile keelebarjäär, selgus siseministeeriumi uuringust.

Venezuelast pärit Juan Ernesto Oliveros Müller on Eestis elanud poolteist aastat. Kuigi ta leidis töö siin küllaltki lihtsalt, oli sisseelamine raske. Oliveros saabus Eestisse Tallinna Tehnikaülikooli kaudu, mis aitas kõik vajaliku ametkondadega korda saada. Keerulisemaks läks siis, kui ta hakkas tööluba taotlema.

“Töö leidmine ei olnud keeruline, sest ma olen pärit Kariibi mere äärest, kus me oleme väga visad, mis tähendab, et saadame välja umbes 10 miljonit kirja, kuni keegi vastab,” rääkis Oliveros. Ta leidis ametikoha rahvusvahelises IT-firmas, kus suhtluskeel on inglise keel. Seega ei osutunud probleemiks ka puudulik riigikeele oskus.

Ameti töötajad jäid võõrtöölise ees nõutuks. Tööloa taotlemine aga oli keeruline, sest internetist oli raske leida infot, nagu selgus ka ministeeriumi uuringust, ja info eri ametkondade lehekülgedel ei klappinud. Näiteks pidi Oliveros külastama kodakondsus- ja migratsiooniametit (KMA) vähemalt seitse korda.

“KMAs oldi väga abivalmid, aga neil polnud ­aimu, kuidas tööloaga tegeleda. Töötajad arutasid minu silme all, mida minuga teha,” kirjeldas Oliveros. Ametkondade vahel seigeldes jõudis ta lõpuks töötukassasse, kust abi sai. “Üks abivalmis naine kuulas mu ära ja oskas mulle seletada samm-sammult, mida tegema pean,” meenutas Oliveros.

Sama tülikas on välismaalastel taotleda elamisluba, selgus uuringust. Seda on küll lihtsamaks muudetud, kuid kogu info ei ole ingliskeelsena kättesaadav, samuti on politsei- ja piirivalveameti ametnike keeleoskus puudulik.

Hädas ka ettevõtjad. Killustatud info tekitab probleeme ka välistöötajast huvitatud ettevõtjale. Tiit Paananen, kes töötas kaheksa aastat Skype’is ja oli kaks aastat Skype Eesti juht, palkas Skype’i tööle sadu välismaalasi ja pidas neid ettevõttele oluliseks väärtuseks.

Ta märkis, et Eesti ettevõtjate teadlikkus võõrtöötaja värbamise takistuste ja võimaluste kohta on väike, aga soov mugavuse järele suur. “Mõeldakse, et hea küll, võime oodata veel ühe kuu uue töötaja leidmisega, me ei pea selleks välismaalt otsima hakkama,” kõneles Paananen.

Ta tõi näiteks, et välistööjõu värbamisega tegelev ettevõte CVO leidis Soomest 30 väga hea väljaõppega IT-spetsialisti, kes olid rõõmuga valmis Eestis tööle asuma. Neid pakuti kaheksale firmale, aga töö sai vaid kaks arendajat. “Põhiline Eesti firmade vabandus oli, et teeme Eesti projekte ega saa välismaalasi tööle võtta. See oli muidugi kaotus nende jaoks,” sõnas Paananen.

Ta meenutas, et kui tema Skype’is töötas, võeti välismaalt tulevaid töötajaid kui õpetajaid, kes aitavad ettevõtet paremaks muuta. Paananen tõi näiteks, et paljud Eesti töötajad ei oska oma ideed veenvalt teistele tutvustada, küll aga oskavad seda välismaalased.

Küsitluses osalenud viitasid, et Eesti riigil pole selget ja läbimõeldud strateegiat, kuidas välistalente Eestisse meelitada. Eriti tunnevad sellest puudust välismaalasi värbavad organisatsioonid.

Välismaalased tõid esile, et Eestis on sallimatust, mis on põhjustatud vähesest kokkupuutest ja teadmistest teistest riikidest tulnute kohta.

Riik plaanib uuringu põhjal muutusi, mis peaks aitama välistöötajatel paremini kohaneda. Näiteks on kavas teha infoportaal, kust leiab kogu vajaliku info nii Eestisse elama asumise kui ka välismaise töötaja palkamise kohta. Täpselt sama soovitas Eestile ka Oliveros – koondada kogu välismaalastele tähtis info ühte portaali, milleks tema hinnangul sobiks kodanikuportaal eesti.ee.

Tema sõnul võiks välismaalastega rohkem koostööd teha ka MTÜd, idufirmad ja ülikoolid, näidates, milline on siinne ühiskond ja töökultuur.

Ettevõtjad peaksid sõna võtma. Paananeni hinnangul ei peaks ettevõtjad nõutult riigi poole vaatama, vaid ise sõnastama, mida tuleks muuta. Ta oli kindel, et riik võtaks ettevõtjaid kuulda, ent nentis, et mõni ettevõtjate katusorganisatsioon pole võimeline oma muresid korrektselt sõnastamagi.

“Miks peaksid välismaalased Eestisse tulema? Eestis on suured kalad väikses tiigis, mis tähendab, et nii kui sa midagi väga head teed, paistad kohe silma. Seega Eesti väiksus on needus ja võimalus samal ajal. Saad asju teha kiirelt ja kõik teavad sind, aga kõik juhtub Eestis, mis on kaugel muust maailmast.”

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. April 2014, 20:10
Otsi:

Ava täpsem otsing