Puhkepäev. Tallinn on pöördumas itta

Õnneks ei pöördu itta seekord mitte maakera, vaid ainult meie restoranid – järjest lisandub uusi idapoolse köögiga söögikohti. Kõige arvukamalt on esindatud muidugi meie lähimad idanaabrid, venelased, ammu on kohal ka Gruusia ja teised Kaukaasia rahvad – grusiinide Pirosmanid, Tbilisi (nii Tallinnas kui ka Tartus), Kolheti Pärnus, Suliko, Kamikadze, aserite Šeš-Beš, Kišmišš.

Eksootiline sisekujundus. Nüüd on pärale jõudnud ka seni kulinaarselt esindamata Kesk-Aasia – Õismäe Usbekistanist oli juttu nädal tagasi, sama­sugune ja sama nimega on ka Rotermanni kvartalis asuv söögikoht, ka Talleke ja Pullike (jälle Õismäel) pakub Usbeki sööki juba poolteist aastat. Ja nüüd siis Suzani, kes Facebookis määratleb end kui Lähis-Ida restoran, koduleheküljel kui moodsa idamaise köögiga koht. Menüü järgi otsustades kuulub ta aga poolenisti Kaukaasiasse, poolenisti Kesk-Aasiasse.

Suzani sisekujundusega on kõvasti vaeva nähtud, Tallinna tolmuse ja mürarohke südalinnatänava äärde on üritatud luua rahu ja luksuse oaas. Padjad, vaibad, keraamika, idamaised mustrid nii seintel kui ka sammastel, valgustid, muusika, isegi raamatud – kõik üritavad mõtteid ja meeli ida poole viia.

Ja tõepoolest – kohe tulidki meelde ammused Kesk-Aasias käigud, sealsed restoranid ja tšaihanaad ning unustamatud maitsed, mis aastakümnete taguses maitsevaeguses tõeliste kulinaarsete ilmutustena mõjusid.

Seekord jäi ilmutus aga ilmumata, hõrk Idamaa pole pikale teekonnale vastu pidanud. Džigar-sai ehk kergelt praetud lambamaks köögiviljadega tundus olevat väga ahvatlev. Eksootiline – milline nimi!, hõrk – ainult kergelt praetud, ja haruldane – lambamaks on teatavasti nõudlik tooraine, mida paljud kohad ei julgegi menüüsse võtta, sest seda on kerge üle praadida.

Tagasihoidlikud maitsed. Lauale jõudes oli aga kogu eksootika, hõrkus ja haruldus kadunud. Tegemist oli suure taldrikutäie krõmpsuks küpsetatud köögiviljaga, kus ka mõned pisikesed ülepraetud maksatükid. Kui selle nimi oleks olnud vokitud köögiviljad praetud maksaga, poleks ma seda tellinud, ja kui olekski, poleks vähemalt pettunud, nüüd aga tundsin end ninapidi veetuna.

Ka pilafiga ei läinud paremini. Kuigi ettekandja kinnitas mu lauakaaslase pilafi-tellimuse heaks valikuks, ei olnud see seda mitte: idamaist peentöötlust polnud ei riisis ega liharaasukestes, pigem sarnanes see tavalise koduse riisihautise kui Lähis-Ida või Kesk-Aasia uhkusroaga.

Lohutasime ennast baklažaanirullidega, kuid lohutus jäi poolikuks – rull oli ju tore, aga täidis taas igavavõitu. Juustu ja Kreeka pähklite maitse oli tugevalt kõige tavalisema juustu poole kaldu, pähklite ja maitsestuse osa jäi tagaplaanile. Baklava oli küll toreda pähklitäidisega, aga pisut liiga nätskekene.

Tahaks väga loota, et seekord tegin lihtsalt halva valiku. Suzani menüü on pikk ja vaheldusrikas ning ehk veab järgmisel korral rohkem – lag­man, šurpa, phali, mantõd, samsa ja atštšik tšu-tšuk jäid kõik veel proovimata. Nii Kesk-Aasia, Lähis-Ida kui Kaukaasia köögil on pakkuda võrratuid maitseid.

 

Suzani

Aadress: Gonsiori 10,TallinnTelefon: 602 8130Avatud: E–N 12–23, R, L 12–00, P 12–23

Hinnang: 21toit 6teenindus 7interjöör 8

põhiroogade hinnad: 6,50–13,50  eurot