Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rahatrükk Euroopa moodi

Sirje Rank 04. aprill 2014, 15:03

Euroopa Keskpanga rahapoliitika lõdvendamine "rahatrüki" kaudu võib osutuda oluliselt erinevaks sellest, mida on teinud sama nimetaja all USA keskpank.

Eile andis Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi seni tugevaima signaali, et ka Euroopas ollakse selliseks mittetraditsiooniliseks sammuks valmis, et hoida majandust deflatsioonilõksust.

Samas on Euroopas hulk majanduslikke ja poliitilisi erisusi, mistõttu nn kvantitatiivne lõdvendamine näeks Euroopas USAga võrreldes teistmoodi välja.

"Euroopa Keskpanga fookus oleks enam pangalaenude kokkuostmisel kui valitsusvõlakirjade ostmisel," ütles agentuurile Bloomberg Morgan Stanley Euroopa regiooni peaökonomist Elga Bartsch. "Arvestades poliitilisi ja juriidilisi piiranguid valitsusvõlakirjade ostmiseks, usume jätkuvalt, et erasektori varade ostmiseks on lihtsam konsensust saavutada."

Draghi ütles eile intressinõupidamisele järgnenud pressikonverentsil, et euroala riikide kekspangad on üksmeelselt valmis vajadusel käiku laskma ka erakorralisi meetmeid. Eraldi kõige pikemalt rääkidas ta pressikonverentsil varade ostust keskpanga bilanssi ja negatiivse intressimäära kehtestamisest kommertspankade raha hoiustamisele keskpangas.

Draghi jaoks teeb ülesande raskemaks USAst erinev laenudünaamika. USAs on keskpanga ostudel kapitaliturgude kaudu kohe mõju - firmad laenavad 75% oma kapitalist turult. Euroopas laenavad firmad 75% kapitalist pankadest. Nii on Euroopa Keskpangal raskem varade ostuga eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete laenutingimusi leevendada.

"Euroalal on pangandussüsteem olulisem kui teised enam turupõhised finantssüsteemid," ütles Draghi. Seetõttu tuleb taoline programm välja töötada seda aspekti silmas pidades, ütles ta.

Riigivõlakirjade ostu teeb keskpanga jaoks keeruliseks Euroopa Keskpanga asutamisleping, mis ei luba keskpangal rahastada valitsusi. Samuti tuleks Draghil otsustada, milliste riikide võlakirju osta. Kui osta proportsionaalselt riigi suurusega, siis tuleks rohkem kui poole ulatuses osta Saksamaa ja Prantsusmaa võlakirju. Kui aga osta äärealade võlakirju, võib neil väheneda surve oma riigi rahanduse korrastamiseks.

Keerukusest hoolimata lisas Draghi eile kindlust, et sellist meedet ollakse valmis kasutama.

"Tõsi, palju on ebaselge, millist turgu sihitakse ja mis tingimustel ja millal," ütles Credit Agricole  ökonomist Frederik Ducrozet. "See on aga päev-päevalt selgem, et Euroopa Keskpank on nüüd intellektuaalselt valmis liiga madalale inflatsioonile radikaalsete ja ebakonventsionaalsete meetmetega vastu astuma," ütles ta.

Draghi võib vajada kahte kuud, et kvantitatiivse lõdvendamise osas konsensus saavutada, kommenteeris Bloombergi telekanalile endine Euroopa Keskpanga juhatuse liige Lorenzo Bini Smaghi.

"Konsensusega või üksmeelselt tehtud otsusel on turgudele suurem mõju kui häälte ülekaaluga saavutatud otsusel," ütles ta. "Ta ilmselt leiab, et see on väärt kahte kuud ootamist, et taoline konsensus saavutada."

Määrav tegur, mis keskpanga sekkuma sunnib, on inflatsiooni areng euroalal. Maikuus oli see vaid 0,5%, mis on kaugel maas optimaalseks hinnatud 2% tasemest.

"Kui inflatsioon aasta baasil eelolevatel kuudel järk järgult 1% tasemele läheneb ja inflatsiooniootused jäävad keskpikas vaates stabiilseks, nagu meie eeldame ja nagu eeldab Draghi sõnul keskpanga nõukogu, siis Euroopa Keskpank agressiivsemaid ebatraditsioonilisi meetmeid ei kasuta," ütles Goldman Sachs Groupi ökonomist Dirk Schumacher. "Me ei eelda eelolevatel kuudel ka enam intressimäärade kärpeid."

Täiendavat usaldusväärsust lisab Euroopa Keskpanga otsusele erakorralisi meetmeid rakendada Saksamaa keskpanga Jens Weidmanni toetus.

Ta ütles, et põhimõtteliselt on Saksamaa keskpank nõus. See oleks oluline meelemuutus euroala suurimalt keskpangalt - euroala kriisi ajal lahkus protestiks erakorraliste meetmete vastu nii Saksamaa endine keskpanga juht kui Euroopa Keskpanga sakslasest peaökonomist. Samas võib ka Weidmann panustada sellele kaardile, et ehk piisab vaid üksmeele näitamisest - ehk pole sellisel juhul reaalselt neid meetmeid tarvis rakendada.

"Kui nad on sunnitud, siis nad astuvad selle sammu," ütles Royal Bank of Scotland Groupi vanemökonomist Richard Barwell. "Minu kõhutunne ütleb aga, et niikaugele ei jõuta."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. April 2014, 12:01
Otsi:

Ava täpsem otsing