Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Puitmajja arvatud sisse põlengurisk

Kadrin Karner, Ave Lepik 05. aprill 2014, 08:04

Traditsiooniline puitehitis on ehitatud vaikimisi arvestusega et tulekahju korral see hävineb. See on aktsepteeritav risk väikesemahuliste ehitiste korral, ütles päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja Rait Pukk.

Järgneb Äripäeva Ehituse erilehe intervjuu Rait Pukiga.

Millest see tuleb, et Eestis on eelarvamus, et puitmaja on tingimata tuleohtlik?
Eelarvamuse kujunemisel mängivad olulist rolli meie teadmised ehitiste tuleohutusest, ehitustraditsioonidest  ja loomulikult isiklik kokkupuude tulekahjusündmustega. Traditsiooniline puitehitis on ehitatud vaikimisi arvestusega et tulekahju korral see hävineb ning see on aktsepteeritav risk väikesemahuliste ehitiste korral. Seda muidugi eeldusel et on tagatud varajane isikute teavitamine ja piisavad tingimused evakuatsiooniks. Sellised hooned ei ole kõrgemad kui kaks korrust ning väikese kasutajate arvuga. Selliste hoonete hulka kuuluvad paljud eramud ja puitasumite kahekorruselised hooned. Puidust saab ehitada ka tulepüsivaid hooneid. See eeldab ka et ehituskvaliteet ja maksumus on kõrgemad.

Alar Justi sõnul on puidu käitumine tules hästi ennustatav ja päästeametnikul on võimalik puidu kandevõimet tulekahjus silmaga hinnata, teras- ja betoonkonstruktsioonide puhul võib varing toimuda järsku ja nö ette hoiatamata.
Põhimõtteliselt olen Alar Justiga nõus. Päriselus pole kustutustööde juhil aega konstruktsiooni detailselt  hinnata. Kustutustööde juhil on treenitud hinnanguline taju ohtlikest olukordadest, mis on seotud tulekahju ulatusega , tulekahju kestvusega, hoone konstruktsioonidega ning juba toimuvate lagunemisprotsessidega.

Mida näitab statistika, kui palju on põlenguid puitmajades võrreldes muust materjalist majadega?
2013. aastal oli hoonetulekahjusid kokku 1627. Puitmajades neist 540 ja kivimajades 687 segakonstruktsioon kivi/puit 345, metall ja teadmata 11. Kui vaadata eraldi eluhooneid, siis 2013. aastal oli eluhoone tulekahjusid 982, neist kivimajades 376 ja puitmajades 318, segakonstruktsiooniga majades 192.

Millised on peamised ehitusvead, mis tuleohutuse seisukohast tehakse?
Minu hinnangul on kõige suurem ja süsteemsem viga tuleohutuse teemade puudulik käsitlus ehitusvaldkonna kutse- ja täiendõppesüsteemis. Õpetatakse detaile, posti kandevõime arvutust tulekahjutingimustes, ahju ladumist pottsepale, aga tuleohutusest suures pildis ei räägita, mistõttu ohutusalast tunnetust ei teki. See puudutab ehitusega seotud koole alates sisekujundusest kuni insenerideni. Hinnanguliselt iga kolmas ehitusprojekt vajab täiendamist tuleohutuse seisukohast, iga teine ehitusobjekti juht või omanikujärelevalve teostaja taotleb korduvat tuleohutusülevaatust või inspektori seisukohta mingis tema pädevusse kuluvas küsimuses. See on ka põhjus, miks Päästeamet plaanib sel aastal kaasata ehituskoole tuleohutusalaste õppematerjalide väljatöötamisse ja rakendamisse. 

Kas võib öelda, et Eesti asub täna suitsuanduri faasis ja millal võiksime jõuda nö sprinklerfaasi?
Karm reaalsus on see, et hukkunutega tulekahjudest valdav osa on ilma suitsuandurita või mittetöökorras suitsuanduriga eluruumides. Sama trend on raskete tagajärgedega tulekahjude puhul. Suitsuandur on kodudes kohustuslik olnud juba pea 5 aastat. Kui igas kodus on töökorras suitsuandur, siis oleme juba väga suure osa õnnetustest ära hoidnud. Suitsuanduri osas oleme taandarengu faasis ehk andur tihti on aga ei tööta. Käesoleval aastal on kodude tuleohutuse kontrollimiseks planeeritud ca 10 000 erinevat toimingut.  

Kodusprinklerist võiks tõsiselt rääkida kui Eesti on jõudnud viie Euroopa rikkama riigi hulka. Esmane prioriteet on ikkagi ennetada ohtlikku olukorda. Eestis on arvestataval hulgal leibkondi, kellele käib üle jõu katkise ahju parandamine või elektripaigaldise korrashoid, seega on kodusprinkler eeldatavalt ka lähima 10 aasta jooksul pigem erilahendus uute hoonete ohutuse tagamisel. Suurte kaubanduskeskuste puhul on sprinklersüsteem koos tulekahjusignalisatsiooniga tavapärane ohutuspakett.

Kas sprinkler on Eestis puitmajas kohustuslik? Kas peaks olema?
Traditsioonilises, kuni kahekorruselises ja väikese kasutajate arvuga hoonetes mitte. Suuremahuliste hoonete puhul sõltub see kohustus juba hoone tehnilistest näitajatest ja kasutusviisist. Selles osas on tänane regulatsioon täiesti piisav. Erandina tooks välja hooned, mida kasutavad isikud, kelle liikumisvõime on piiratud või esineb teatavaid prognoosimatuid käitumisilminguid. Täpsemalt pean silmas hoolekandeasutusi ja muid sarnaseid asutusi  puitehitistes. Siin võiks või peaks see nõue olema isegi tagasiulatuva jõuga arvestades järjest vähenevat hooldepersonali hulka.  

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. April 2014, 13:53
Otsi:

Ava täpsem otsing