Kärbitud kasvuootused

08. aprill 2014, 00:00

Meie majanduskasvu prognoos on pigem optimistlik kui realistlik, kommenteeris LHV majandus­analüütik Heido Vitsur eile avaldatud rahandusministeeriumi kevadist prognoosi, mis on ühtlasi ka riigi eelarvestrateegia aluseks. Võrreldes sügisese prognoosiga langetati majanduskasvu ootuseid 1,6 protsendipunkti võrra,  kahe protsendini.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on peamiseks prognoosi kärpimise põhjuseks Eesti peamiste kaubanduspartnerite, Soome, Läti ja Leedu, halvenenud kasvuväljavaated.

Ligi lisas, et prognoosis on kindlasti palju määramatusi, näiteks ei oska keegi ennustada, mis saab Ukraina kriisist ja millist mõju võib see avaldada. “Prognoos ei pea tõenäoliseks, et Vene mõjude pärast langeb meie majandus ära. Kindlasti hindab Euroopa oma suhted Venemaaga ümber ja kaupleb rohkem omavahel ja muude piirkondadega,” ütles ta, lisades, et sellises poliitilises olukorras on põhjust olla pigem mõõdukalt optimistlik.

Heido Vitsuri sõnul on rahandusministeeriumi prognoos pigem optimistlik kui realistlik. Ta lisas, et prognoos ei sündinud siiski kaks päeva tagasi, vaid varem, mil olukord oli pisut rõõmsam kui praegu. Vitsur lisas, et  hoolimata optimismist vastab ministeeriumi prognoos tolle aja keskmiste teadmiste tasemele.

Ka möödunud sügise prognoos oli Vitsuri ütlust mööda märksa positiivsem kui reaalne olukord. “Nad peavadki natuke optimistlikumad olema, et meeleolu üleval hoida. Nad ei saa öelda, et kõik on läbi ja kõik on otsas,” märkis ta ja lisas, et kui ka valitsus ise oma tegevusse ei usuks, oleks olukord päris nigel.

Vitsuri sõnul on kaks määramata parameetrit, mille mõju Eesti majandusele ei osata ega saagi hinnata. Üks neist on Ukraina kriisi mõju, teine Euroopa keskpanga otsused ja nende mõju avaldumise kiirus Eestis. Mõlema teguri negatiivsed mõjud väljenduvad majanduskasvu aeglustumises või vähemalt stagneerumisel. “Võib minna nii paremaks kui ka halvemaks,” märkis Vitsur.

Vitsuri sõnul on kõikjal näha langevaid majandusprognoose, mis näitab, et maailm on  suure pinge all ja valguskiiri ei paista kuskilt.

Maksulaekumisi vähendati. Rahandusministeeriumi majandusprognoosi järgi on sel aastal madal inflatsioon ja oodata võib hinnatõusu aeglustumist 1,4 protsenti. Vitsuri ütlust mööda peab muretsema selle pärast, et kui Euroopas hakkavad hinnad tõesti langema, ei ole ettevõtjatel enam kerge võlgu tasuda. “Võlg on aga igal ette­võtjal,” märkis ta.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu sõnul vähendati majandusprognoosis laekuvate maksude osakaalu 32,2 miljoni euro võrra. “Kuna oleme eelmise aastaga võrreldes pessimistlikumad tööhõive kasvu osas, peegeldub suurim osa vähendatud maksudest just sotsiaalmaksus,” selgitas Kirsipuu. Sotsiaalmaksu laekub prognoosi järgi 25,7 miljonit eurot vähem kui varem loodeti. Suur korrelatsioon tehti ka kütuseaktsiisi laekumises, mida vähendati 8 miljoni euro võrra. Kirsipuu sõnul on viimase nelja aasta jooksul märgatavalt vähenenud bensiinitarbimise kogus ja kasvanud diislitarbimine. Tema sõnul on bensiinitarbimine seotud eraisikute, diislikütuse kasutamine aga rohkem ettevõtlusega.

Ka 2015. aasta maksulaekumisi vähendati, sarnaselt selle aasta omaga väheneb enim sotsiaalmaksust ja kütuseaktsiisist laekuv raha.

Toiduainetöösturid ei muretse. Ministeeriumi prognoosi järgi alaneb inflatsioon 2014. aastal 1,4 protsendini. Statistikaameti andmetel tõusid märtsis hinnad kuuga 0,3 protsenti ning aastases võrdluses pidurdus inflatsioon 0,2 protsendini. Ligi sõnul peaksid äärmiselt madal inflatsioon ja aeglustuv hinnatõus viima järgmisel aastal kiirenemiseni, ent mitte märkimisväärselt.

Kuigi madal inflatsioon tõmbab hinnatõusule pidurit, ütlevad toiduainetöösturid, et tooraine kallinemine tõstab nende hindu niisamagi üpris palju ning nullilähedane tarbijahinnaindeks neid suurt ei mõjuta.

Magusatootja Kalev tegevdirektori Kaido Kaare sõnul on kakao hinna tõusu tõttu paljud tooted hoopis kallinenud, kuigi madal tarbijahinnaindeks seda justkui ei soosi.

“On tajutav, et teatud tooterühmades on hinnatõus aeglustunud, ning kogu toidukorvi hinnatõus üldiselt on aeglustunud, aga ilmselt mängivad selles rolli ka kommunaal­kulud, mille tõus on olnud praegu mõnevõrra väiksem kui eelnevatel perioodidel,” sõnas Kaare. “Tarbijahinna­indeks meie hinnatõusuplaane väga ei mõjuta, meie sõltume pigem sellest, kuidas käituvad toorainehinnad meie tooteportfellis, näiteks kakao, mis on viimasel ajal tõusnud. Kindlasti tuleb arvestada, et tarbija päris igasugust hinnatõusu vastu ei võta, aga tarbijahinnaindeks pole meie puhul hinnamuutuste aluseks,” lisas ta.

Aktsiis kerib hinda. A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop nõustub, et tarbijahinnaindeks ei mõjuta praegu ka joogitööstust kuigi palju, sest õlle hinna tõus toimus ära juba aasta algul seoses alkoholi­aktsiisi tõusuga. “Meie toodete inflatsioon oli selle tõttu kindlasti suurem kui 0,2 või 0,3 protsenti. Müük on ka pisut kehvemaks jäänud pärast seda, tänavu esimene kvartal oli kindlasti kehvem kui möödunud aasta oma. Konkreetselt meie ettevõtte puhul pole inflatsioon tunda andnud, kuid ideaalseks peetakse tarbijahinnaindeksit 2–3% kandis, seega majandusele tervikuna on see ilmselt üsna kahjulik,” ütles Noop.

Madal inflatsioon annab Nõo lihatööstuse tegevjuhi Toomas Kruustüki sõnul väga tugevalt tunda ja kui see nii edasi läheks, oleks see tema sõnul vahva. “Töötlevas tööstuses, eriti liha puhul, on karta, et tulevikus tõusevad hinnad päris kõvasti, sest oodata on toorme hinnatõusu. Tooraine hinnad tõusid eelmisel nädalal, tõusevad ka sel nädalal ning päris karmi hinnatõusu on oodata pärast jaanipäeva. Ma ei tea, mis sellega saab, sest meie pole hinnatõusust absoluutselt huvitatud, aga see tuleb kinni maksta meil kõigil, nii tarbijal kui ka töötleval tööstusel,” lausus Kruustük.

Valio juhi Maido Solovjovi sõnul on piimatoodete sektoris olnud viimase aasta jooksul kõikjal maailmas kiire inflatsioon ning see on mõjutanud nii sisseostu- kui  ka väljamüügihindu. “Kindlasti pikas perspektiivis toiduainete hinnad tõusevad, kuid lähimal aastal ma toiduainesektoris hinnatõusu ei näe, sest majanduskliima jahtub ja meie peamiste eksporditurgude seis on kesine. Samas ei näe ma põhjust ka hindade languseks. Seega pole põhjust ei suureks optimismiks ega pessimismiks, tuleb keskpärane aasta. Koduturu nõudlus praeguse hinnataseme juures ei ole vähenenud. Piima liitrihind on meil endiselt üks odavamaid maailmas,” selgitas Solovjov.

 

Taust

  • Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos

Majanduskasv 2014. aastal 2%, mis on 1,6 protsendipunkti võrra madalam sügisesest prognoosist. 2015. aasta oodatav majanduskasv 3,5%.
Peamised mõjutajad Eesti peamiste kaubanduspartnerite – Soome, Läti ja Leedu – kasvuväljavaadete halvenemine.
Ukraina kriisi mõju määramata, sest põhineb vaid spekulatsioonidel.
Hinnatõus aeglustub 1,4%ni käesoleval aastal, 2015. aastal kasvab 2,7%ni.
Hõivatute arv pöördub langusesse alates 2016. Sel ja järgmisel aastal kasv 0,2–0,3%.
Palgakasv aeglustub 6,2%ni. 2013. aastal oli palgakasv 7,8%.
Aastatel 2015–2016 on oodata majanduskasvu olulist kiirenemist koos välisnõudluse tugevnemisega.
2014. aastal oodata kaupade ja teenuste ekspordi 2,4%st kasvu

Riigi rahanduse peamised arengud
– Eelarve on struktuurses tasakaalus. Nominaalne puudujääk lähiaastatel alla 1% SKPst.
– Maksukoormus alaneva trendiga, võlakoormus väheneb 8,5%ni SKPst.

Kevadise prognoosi eeldused
– Ekspordipartnerite kasvud aeglasemad.
– Nafta hind eurodes madalam, euroala inflatsioon madalam.
– Hõive hakkab vähenema 2016.
– Kindlustunne ja tarbimisjulgus püsib.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    07. April 2014, 20:06
    Otsi:

    Ava täpsem otsing