Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Iisraeli professorid: Eestis on palju enamat kui Skype

14. aprill 2014, 00:00

Idufirmade eldoraadoks peetavasse Iisraeli on voolanud vähemalt viis viimast aastat miljoneid dollareid riskiinvestorite raha, mida oli eelmisel aastal juba üle kahe miljardi dollari (1,6 miljardi euro).

Mis on see, mis riskikapitaliste Iisraeli juures köidab? Ka Eesti idufirmade loojad mainivad sageli just Iisraeli, mis on idufirmade rohkuse ja edukuse poolest esirinnas ja kust on nii mõndagi õppida.

Pindalalt on Iisrael kaks korda väiksem kui Eesti, kuid elanikke on seal umbes kaheksa korda rohkem. Inseneride arvukuse poolest on Iisrael maailmas esikohal – 10 000 inimese kohta on seal 135 inseneri. USAs on sama hulga inimeste kohta vaid 85 inseneri.

Iisraeli eduloost käisid Eestis rääkimas Tel Avivi ülikooli majandusprofessorid Shmuel Ellis ja ­Israel Drori, kes on aastaid uurinud, mis on mõjutanud Iisraeli edukust idufirmade maana. Nende kunagine õpilane, Eestis sündinud iisraellane ja Iisraeli innovatsiooniinstituudi ettevõtluskonsultant Gidon Zundelevich kutsus professorid Eestisse, et rääkida siinse idufirmade ökosüsteemi kitsaskohtadest.

Miks te Eestisse tulite?

Israel Drori: Me kirjutasime raamatu, mis sai väga tuntuks, ja selle tulemusena oleme nagu Iisraeli suursaadikud, kes räägivad huvitatuile Iis­raeli imest ja sellest, kuidas luua head tehnoloogiasektorit. Me ei tulnud jutlustama, me tulime oma teadmisi jagama.

Shmuel Ellis: Oluline on küsimus, kuidas saaksid erinevad riigid imiteerida iisraeli kultuuri ja selle tööstust, et olla sama edukad, nagu on Iisrael. Kas kultuuri üldse saab imiteerida, on eraldi küsimus, aga vähemalt on võimalus saada ideid ja püüda leida uusi suundi, kuidas muuta riik võimekamaks loovuse ja start-up’ide loomise osas.

ID: Siin on väga oluline õppetund riikidele nagu Eesti. Teie noored ei erine kuigi palju noortest iisraellastest. Te olete väga internetitaiplikud, olete seotud sotsiaalmeediaga, väga noorelt oskate mängida oma nutitelefonidega ja oma vajadusi ise arendada. See on tulevik, kuid sul on vaja mingisugust poliitikat või tuge, kultuurilist keskkonda, mis peaks seda toetama. See töötas väga hästi Iisraelis, kus ollakse innukad looma uusi tehnoloogiaid ja kõik tahavad olla ettevõtjad. Ma arvan, et Eesti on teel samas suunas, teil on vähe kannatust, aga palju energiat ja kirge.

Te rõhutate valitsuse tuge, kas see on peamine asi, mis on Iisraelile edu taganud?

ID: Selle üle saab alati vaielda, aga olid tõesti väga innovaatilised poliitikad, mis aitasid seda tööstust kasvatada.

SE: See algab alati kõige kõrgemalt tasandilt. Esimene Iisraeli peaminister, kes astus ametisse 1948. aastal, mõistis, et väike riik väheste looduslike ressurssidega peab arendama vaimujõudu, sest see on ainus viis ellu jääda. Alates sellest ajast toetab iga valitsus akadeemilist õpet, teadusasutusi ja nüüd ka kõrgtehnoloogiatööstust. Näiteks meil on riiklik asutus teadlastele ja kõik, kes tahavad alustada uut ettevõtet, saavad edastada oma ettepaneku sinna mõnele teadlasele ja saada 100 000 dollarit toetust. Siis meil on seadus, et kui tahad investeerida idufirmasse, võetakse see raha su maksudest maha. Sellised regulatsioonid lasevad tööstusel õitseda.

ID: Meil on oma ökosüsteem, millest osa on valitsuse tugi, osa tuleb erasektorist, oluline roll on haridusel ja kapitalil. Iisrael on integreeritud globaalsesse kõrgtehnoloogiamaastikku. 100 tehnoloogiafirmat hoiavad oma arendusüksust Iisraelis, näiteks Google, Apple, Microsoft, Facebook, Intel. Nii sa saadki tegijaks riigiks, kui su ökosüsteem on väga arenenud, on kvalifitseeritud tööjõud, lihtne äri teha ja suur loovus. See kõik on juhtunud sammhaaval, seda ei ehitatud ühe päevaga.

Iisraelis on sellist süsteemi loodud üle 60 aasta, kuid Eesti on olnud iseseisev vaid veidi üle 20 aasta. See ju tähendab, et meilgi kulub veel palju aastaid, et nii kaugele jõuda?

ID: Siin on kaks asja. Esiteks loomulikult on ­õige, et sa ei ehita paleed ühe päevaga, see võtab aega, aga kui sa ei alusta, ei saagi see valmis. Teine asi on see, et me räägime uuest majandusest, kus on ajakulg hoopis teine. Mis varem võttis 30 aastat, võtab praegu 5 aastat. Mida Eesti peaks tegema – kuigi ma ei tahaks Eestile nõu anda –, peaks aru saama, mis aladel tahetakse silma paista, ja seda tegema. See ei pruugi võtta aastaid, võtke sammhaaval ja see juhtub ilmselt palju kiiremini.

Mida on Eestil Iisraelilt õppida?

ID: Ma ei tea, mis poliitika teil siin on, aga millest ma pinnapealselt aru sain, on see, et Eesti peaks rohkem innustama noori alustama tehnoloogiaettevõtlusega ja olema aktiivsemad tehnoloogiate arendamisel, mitte tooma ainult Skype’i näidet. Teil on palju noori inimesi, keda võiks innustada, ja asi ei ole ainult selles, et nad ise tahavad seda teha ja neil on sisemine motivatsioon, aga nad peavad saama tuge ka poliitikast. See ongi Iisraeli edulugu.

Gidon Zundelevich: Eesti peaks ennast reklaamima Põhja-Euroopa või Euroopa innovatsioonikeskusena. Skype seda ei tee, sest neid see ei huvita. Vaja on tuge riigilt, kes peaks võtma kõige olulisemaks eesmärgiks reklaamida Eestit kui innovatsiooni- ja ettevõtluskeskust. Ühtlasi ei tohiks see olla ainult väide, vaid siinset raha tulekski kasutada nii, et see julgustaks innovatsiooni ja ettevõtlust. Kui see on riiklik prioriteet, miski, millest tänavatel ja televisioonis räägitakse, millest kõik unistavad, siis see 30 aastat, millest me räägime, muutubki 5 aastaks. Aitaks ka maksusoodustused, mis julgustaks ettevõtlusega alustama. See võib olla väga hea motivatsioon nii töötajaile kui ka tööandjatele.

Kas Iisraelil on ka midagi Eestilt õppida?

GZ: Muidugi. Meil ei ole sellist ettevõtjaportaali nagu teie X-tee, meil ei ole sellist e-tervisesüsteemi või e-valimisi. Iisraelis on palju raskem kodanikuna avalikke teenuseid kasutada. Eesti on selles osas imelist tööd teinud. Siin võiks olla kahepoolne suhe, sest mõlemal on teiselt midagi õppida.

 

Kes on kes

  • Shmuel Ellis ja Israel Drori

Töötavad Tel Avivi ülikooli koosseisu kuuluvas Recanati ärikoolis.
Avaldasid eelmisel aastal raamatu “The Evolution of New Industry” (“Uue tööstuse evolutsioon”), kus nad räägivad, kuidas tekkis ja kasvas Iisraeli tehnoloogiasektor, kuidas selle mõjul tekkis ettevõtluskultuur, mida iseloomustab põlvkondadeülene ettevõtete loomise oskus ja tõhus toetusvõrgustik alustavatele firmadele.
Eestis viibisid nad seoses Arengufondi seminariga “Start-up ökosüsteem Iisraelis ja Eestis”.

 

Tasub teada

  • Iisraeli edu valem

1. Ettevõtjana peab olema tugev iseloom: õige suhtumine, enesekindlus, valmidus riskida ja läbi kukkuda.
2. On ülioluline, et keskkond soodustaks loovust ja innovatsiooni, sest ettevõtlus seisneb uute võimaluste otsimises.
3. Kõige raskem – peab olema avatud ühiskond, mis on mitmekülgne ja kus riik ja rahvas on valmis pakkuma tuge ning mõistma, mida on kõrgtehnoloogia loomiseks vaja.

Allikas: professor Israel Drori

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. April 2014, 18:42
Otsi:

Ava täpsem otsing