Nordeale tõi edu panus aktsiatele

Edu peamine põhjus peitus selles, et fondijuht julges hoida peaaegu maksimaalse osa rahast aktsiates ning panustati edukalt liikunud USA ja Euroopa turgudele. Nordea Pensions Estonia ASi juhatuse esimees Angelika Tagel tunnistas, et osaliselt on viimaste aastate aktsiaturgude positiivsed trendid põhjustatud äärmiselt madalatest intressitasemetest, mis on keskpankade monetaarpoliitika tulemus.

Positiivset trendi olevat toetanud ka riikide majandusnäitajad ja ettevõtete fundamentaalnäitajad. “Paljud ettevõtted on teinud oma tegevuses korrektuure ja tõmmanud kulusid kokku, madalad intressimäärad soodustavad aga kindlasti ettevõtluse arengut tervikuna,” märkis ta möödunud aastat kommenteerides.

Üldiselt jätkas fond sama strateegiaga mis aasta varem. Panustati vaid väga laialt investeerivatele aktsia- ja võlakirjafondidele ning omati seeläbi vähe erinevaid investeeringuid. Pool fondi rahast oli kõigest kaheksas investeeringus ning aasta lõpus oli kasutatud ära peaaegu kogu võimalus investeerida aktsiatesse.

Huvitav on ka asjaolu, et mullu jätkas Nordea A fond edukalt investeerimist rämpsvõlakirjafondidesse, mida viljelesid tegelikult ka teised pensionifondide valitsejad. Rämpsvõlakirjad moodustasid aasta lõpu seisuga 15% fondi varadest.Tagel tunnistas, et madalate intressitasemete keskkonnas pakkusid paremaid kasvuvõimalusi investeerimisjärguta võlakirjafondid.

Samas tõdes ta, et riski maandamiseks on osa võlakirjaportfellist investeeritud ka kõrge reitinguga ettevõtete ja riikide võlakirjafondidesse.“Fondile on erinevate turutrendide korral toonud edu see, et aktsiainvesteeringute puhul jälgitakse, et ühe konkreetse piirkonna mõju ei oleks liigselt domineeriv,” lisas Tagel.

Üks silmapaistev trend Nordea puhul on ka asjaolu, et väga palju investeeriti emafirma hallatavatesse fondidesse. Nordea A-l  moodustas see koguni 43% varadest.Tageli sõnul pakkusid Nordea Pensionifondis A eelmisel aastal suurimaid tootlusi just Nordea aktsiafondid Nordea Pro Finland (30,71%), Nordea Finland (29,04%) ning neljandana Nordea Nordic Fund (16,89%).

Ka võlakirjaportfellis kasvatasid klientide vara kõige enam just Nordea fondid – Nordea European High Yield 6,85% ning Nordea Global High Yield 5,50%.Tageli kinnitusel rakenduvad Nordea fondidesse investeerimisel Nordea pensionifondidele oluliselt soodsamad tasud.

Eestisse investeerimist Nordea ei harrasta. Kui jätta välja East Capital Baltic Fund, mis moodustab 0,5% fondi varade mahust, siis rohkem pole fond Eestisse investeerinud. “Oleme järjepidevalt lähtunud globaalse investeerimise põhimõttest, seda nii riskide hajutamise kui ka teenimisvõimaluste aspektist. Meie kohalikud investeeringud arvestavad kohaliku majanduse ja väärtpaberituru mahtu,” põhjendas Tagel Nordea valikuid.

Tema sõnul on oluline, et pensionifondi varasid investeerides peetakse silmas eelkõige kliendi kõige paremaid huvisid ja see on esmane lähtekoht investeeringute tegemisel. Nordea pensionifondide turuosa kasvuga Eesti teise samba turul on Tagel rahul ja näeb seal jätkuvalt kasvuvõimalusi. “Järgmise viie aasta eesmärk on meie turuosa kahekordistada,” kinnitas juht. 

Müüdi kõik Venemaa suunalised otseinvesteeringudTänavu esimeses kvartalis mõjutas fondide vara investeerimist enim Ukraina-Venemaa kriis, mistõttu müüdi kõik Venemaa-suunalised otseinvesteeringud aktsia- ja võlakirjafondides. Lisaks suurendati osakaalu Euroopa ettevõtete võlakirjafondides ja tehti täiendavaid investeeringuid Põhja-Ameerika aktsiafondi.

Nordea Pensionifond A on panga pensionifondide juhi Angelika Tageli sõnul juba mõnda aega eelistanud aktsiainvesteeringuid, eriti Põhja-Ameerika regioonis. “Kuigi FEDi rahatrüki ja tugiostude vähendamine on juba turgudele teada ning sealne majanduskasv on madal, toetab seda mitu näitajat,” märkis Tagel. “Oleme mõnda aega kestnud kasvust kenasti osa saanud ja oleme tuleviku suhtes praegu ettevaatlikult optimistlikud,” lisas fondijuht. Võlakirjade turul eelistatakse Euroopa ettevõtteid. 

Äripäev annab ülevaate iga II  samba pensionifondide valitseja kõige populaarsema fondi tulemustest möödunud aastal ja tänavu esimeses kvartalis. Kõigi kuue fondivalitseja populaarseim fond on praegu progressiivne pensionifond, mis võib investeerida aktsiatesse kuni 50% fondi varadest. 4.aprillil ilmus ülevaade Swedbanki II samba populaarseimast fondist ja 11. aprillil kajastati SEB pensionifondide tegevust. Järgmise fondi ülevaade ilmub tuleval nädalal.

 

Autor: Birjo Must, Harry Tuul