Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tarkvarafirma kasvatab omale ise programmeerijad

24. aprill 2014, 00:00

“Unistad tarkvara loomisest, mida kasutavad sajad tuhanded? Praegune amet on muutunud igavaks? Siis tule Codeborne’i tarkvarakooli oma ala parimate juurde õppima!” Sellist kuulutust märkasid mullu südasuvel 28aastane ­Annika Tammik, 31aastane Elina Matvejeva ja 49aastane Martin Beldman.

Tammik töötas siis telekomifirmas ärianalüütikuna, Matvejeva perekonna logistikafirmas ning Beldman osutas IT-spetsialisti teenust raamatu­pidamisettevõttele. Tarkvaraarendus oli kõigi kolme jaoks võõras maailm. Nüüd aga töötavad nad programmeerijana ja nende tööülesanded on ­aukartustäratavad. Matvejeva töötab Sankt-Peterburgi Panga internetipanga, Beldman siinse ID-kaardi baastarkvara ja Tammik Tartu maratoni veebilehe kallal. Muidugi ei ole värsked programmeerijad veel profid, kuid nad arenevad kogenud kolleegide kõrval kiiresti.

Kahekesi ühe arvuti taga. “Mul ei olnud õrna ­aimugi, millesse ma end mässin, aga nii tore, et mässisin,” rõõmustas Tammik, kes enda sõnul tavaliselt kuulutusi ei märka, kuid Codeborne’i tarkvarakooli teade lihtsalt köitis tähelepanu.

Matvejeva sõnul oli tarkvarakooli juures kõige raskem teadmiste maht, mida iga päev tuli omandada. Teatava õudusega meenutasid Tammik ja Matvejeva ka Oracle’i Java sertifitseerimiseksamit, mis neil tuli Codeborne’is katseajal ära teha ja mis tähendas tohutut õppimist. Veel tõid nad esile, et harjumist nõudis Codeborne’is harrastatav ­eks­treemprogrammeerimine, mis kujutab endast paarisprogrammeerimist ühe arvuti taga. Niisugune töömeetod on Eestis haruldane. Codeborne’i ühe omaniku Toomas Taltsi sõnul müüvad nad kliendile alati kahe inimese ressursi ja paaris töötades teevad kaks inimest tema sõnul rohkem ja kvaliteetsemat tööd, kui nad eraldi teeksid. Näiteks on välistatud kõrvaline tegevus arvuti taga.

Palgatöölt ettevõtjaks. Codeborne on 25 töötajaga tarkvarafirma, mida võib julgelt nimetada palgatöölt ettevõtlusse suundumise edulooks. Firma asutasid 2010. aasta alguses Swedbanki IT-meeskonnast lahkunud Toomas Talts, Anton Keks ja Erik Jõgi. Praegu on ettevõttel 11 omanikku. Juba 2012. aastal suutis Codeborne teenida kahe miljoni ­eurose käibe juures miljoni eurot kasumit.

Toonaste majandustulemustega saavutas ­Codeborne Äripäeva IT- ja arvutifirmade TOPis kolmanda koha. Codeborne pääses ka Äripäeva palgamaksjate TOPi, tunamullu oli keskmine palk ettevõttes ligi 3000 eurot.

Tarkvarakooli idee tekkis Codeborne’i omanikel pärast seda, kui üks neist oli käinud kogemusi omandamas USAs Chicago tarkvarafirmas. Nimelt oli Chicago ettevõttes juurutatud õpipoisisüsteem. Ettevõttes jala ukse vahele saamiseks tuli seal kõigepealt olla õpipoisi ametis – mõni kuu kuni aasta. Võõrsil nähtu hakkas Codeborne’i omanikke kummitama ja võttis lõpuks kuju tarkvarakooli näol, kuhu kutsuti eelkõige sotsiaalmeedias, aga ka ajalehekuulutuses inimesi, kel ei pidanud hämmastaval kombel olema IT-alast töökogemust ega haridust. Parematele lubati tööpakkumist. Ka ei pidanud üldse oskama programmeerida. “Piisab IT-­huvist ja inseneritaibust,” julgustas Codeborne neid, kes oma elus kannapööret ihaldasid.

Tarkvarakooli astumiseks laekus 107 avaldust. Neist sõeluti motivatsioonikirjade ja CVde põhjal kiiresti välja 12, kelle hulgast juba põhjalikuma kaalumise tulemusel valiti kuus inimest, kes pääses ettevõttesse programmeerimist õppima. Kolm kuud täistööajaga ehk hommikust õhtuni Codeborne’is õppimist oli ühtlasi märk sellest, et väljakutse vastuvõtnutel oli asjaga tõsi taga. Pealegi ei piirdunud õpe vaid tööajaga, end tuli kõvasti harida ka kodus. Palka tarkvarakoolis käijad ei saanud, kuigi nende õpetamine kujutas endast reaalse projektiga tegelemist – pärast põhitõdede omandamist asuti tarkvarakoolis tegelema Tartu maratonile uue veebilehe loomisega.

Sektor saab inimesi juurde. IT-valdkonna ettevõtjad on rääkinud lausa mõnest tuhandest insenerist, kes meie tööjõuturul puudu on. Toomas Taltsi sõnul olnuks Codeborne’ilgi tarkvarakoolita kaks varianti, kuidas leida programmeerijaid – IT-erialade koolipingist või konkurendilt üle ostes. “Aga meie mõtlesime, et me ei jaga sama suppi ümber, vaid teeme selle supi nii-öelda paksemaks, tuues uued inimesed IT-sektorisse,” iseloomustas Talts tarkvarakooli ideed.

IT-alase töökogemuseta noori on välja õpetanud ka Eesti üks suuremaid tarkvaraarendajaid AS Nortal. Alates 2005. aastast korraldab Nortal suveülikooli ja alates mullusest ka talveülikooli. Nortali programmi eristab Codeborne’i tarkvarakoolist siiski see, et Nortali kooli pääsemiseks tuleb lahendada tarkvaraarenduse ülesandeid ja päris nullist uut ametit õppima nende juurde ei pääse. “Meil on mitu vooru, lahendada tuleb katseülesandeid ja läbida vestlus,” rääkis Nortali tarkvaraarenduse valdkonna juht Priit Liivak. Mullu soovis ühele Nortali talveülikooli kohale pääseda 12 inimest, suviti on konkurss veelgi tihedam.

  • Eeskujuks avalikule sektorile

Kolm kuud rasket õpitööd lõppes kuuest tarkvarakooli kasvandikust kolmele töökohaga Codeborne’is. Väärib tähelepanu, et kolmest palgatud verivärskest programmeerijast kaks olid naised – varem ei töötanud Codeborne’is ühtegi nais­programmeerijat.
Codeborne’i üks omanikest Toomas Talts rääkis, et tema jaoks näitas tarkvarakool, et kui on motivatsiooni, huvi ja asjatundlikku õpetust, siis on erialavahetus täiesti reaalne.

IT-alane ümberõpe on Eestis võimalik. Tarkvarafirma kogemus võiks Taltsi sõnul olla eeskujuks ka avalikule sektorile, kus ümberõppe teema on aktuaalne. “Meie kogemus on reaalse elu tõestus, et IT-alane ümberõpe on ka meil Eestis võimalik, mitte ainult mõnes kauges riigis,” julgustas ta.
Teine Codeborne’i omanik Aho Augasmägi ütles, et tark­varakooli kavatsetakse tulevikus korrata, kuid arvatavasti mitte varem kui aasta-pooleteise pärast, kui esimestelt tarkvarakooli kasvandikelt tähelepanu ära saab ja nad päris iseseisvalt ­programmeerima hakkavad.
Mis on tarkvarakooli eduka läbimise eelduseks, tekib küsimus. “Loogiline mõtlemine. Sa pead ikkagi teatud mõttes algo­ritmiliselt suutma mõelda, et programmeerida,” arutles ­Augasmägi.
Kuid nii Talts kui ka Augasmägi toonitasid, et eelkõige otsisid nad oma tiimi huvitavaid ja motiveeritud inimesi. Hea tahtmise korral on kõik võimalik, leidsid nad.

  • Võtmekliendid on Venemaa pangad

Codeborne’i ühed suuremad kliendid on praegu kaks Venemaa panka. Sankt-Peterburgi Pank, mille nõukogu eesotsas on aastaid olnud pangas ka väikest osalust omav Indrek Neivelt (aasta alguses teatas pank, et uude nõukokku Neivelt ei kandideeri), ja Jekaterinburgis asuv ­Uurali arendus- ja rekonstruktsioonipank. Mõlemale pangale arendab Codeborne internetipanka.
Koostöö Sankt-Peterburgi Pan­gaga on muutunud sedavõrd usalduslikuks, et Vene pank on Eesti tarkvarafirma abi küsinud lausa turunduskampaania korraldamiseks. Oma roll on siin Codeborne’i asutajate panganduses töötamise taustal – nende teadmised ei piirdu vaid tarkvaraga. Uurali panga huvi Codeborne’i vastu kasvaski omakorda välja edukast koostööst Sankt-Peterburgi Pangaga.
Ukraina sündmused Code­bor­ne’i koostööd Vene pankadega seni mõjutanud pole. Normaalne äritegevus ja normaalne inimestevaheline suhtlus on ettevõtte ühe omaniku Toomas Taltsi sõnul jätkunud, vähemalt nende töös. Mis aga edaspidi võib juhtuda ja kas mõni sanktsioon võib koostööd takistada, on raske ette näha.
Taltsi sõnul on Codeborne’il märk maas ka ­Lääne-Euroopas, kuid sellest olevat vara täpsemalt rääkida. Eestis on suuremad kliendid praegu Starman, Sertifitseerimiskeskus ja Ericsson. Varem on teenust pakutud näiteks Eesti Energiale, Elionile ja Swedbankile.

 

Mis on mis

  • OÜ Codeborne

Tarkvaraarendaja, klientideks on keskmised ja suured Eesti ettevõtted, lisaks finantssektori ettevõtted väljastpoolt Eestit.
Asutatud 2010
Omanikud: kokku 11, suuremad osanikud Aho Augasmägi, Erik Jõgi, Anton Keks ja Toomas Talts
Töötajaid: 2012. aasta lõpu seisuga 18, praegu 25

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. April 2014, 19:47
Otsi:

Ava täpsem otsing