Ehitusturu korrastamiseks on vaja hankijate tahet

Riigi Kinnisvara ASi kui avaliku sektori ühe suurema ehitustööde tellija soov alapakkumistega tõsisemalt tegeleda mõjutab usutavasti ka teiste hankijate suhtumist. Samas kohustab praegugi kehtiv seadus hankijaid küsima põhjendamatult madala hinna esitanud isikult selgitusi. Juhul, kui pakkuja selgitusi ei esita või need ei ole veenvad, on hankijal õigus jätta pakkumus kõrvale.

Soodne hind jääb peale. Vaatamata hankija kohustusele saavutada pakkumisel parim hinna ja kvaliteedi suhe, on praegu valdav lähenemine, et milleks “sõdida” soodsa hinna vastu. Lisaks tõlgendati seadust nii, et teistel pakkujatel ei ole võimalik alapakkumise kasuks otsustamist vaidlustada. Nüüdseks on riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohtud teinud siiski ka teistsuguseid lahendeid.

22. aprilli Äripäeva artiklis nimetatud kavandatavad meetmed alapakkumistega tegelemiseks on aga samas õiguslikult küsitavad. Näiteks plaanitav võimalus nõuda peatöövõtjalt leppetrahve või lausa lõpetada temaga leping, kui alltöövõtja rikub maksuseadusi. Maksude mittetasumisel tekib otsene kahju riigile, mitte konkreetsele hankijale.

Lepingu lõpetamine on õigustatud olulise lepingurikkumise korral, mistõttu on lepingu lõpetamine äärmiselt küsitav, kui ehitustööd on graafikus ning kvaliteedinõuded täidetud.

Kehtiv seadus näiteks võimaldab nõuda leppetrahvi vähendamist, kui see on oluliselt suurem kui tellijale tekkinud kahju. Lepingus on võimalik sätestada, et konkreetseid rikkumisi käsitletakse olulistena. Samas on seaduse järgi töövõtjat ebamõistlikult kahjustavad hankelepingu tingimused tühised (ei kehti).

Rohkem kontrollimist. Praegu ei ole ka teada, kui pikk on pakkumuse esitamise aeg uute tingimustega hangetes. Jääb loota, et seadusjärgsest miinimumist suurem. Sest lisaks muule tuleks edaspidi kontrollida alltöövõtjate majanduslikku seisundit ja kaaluda, kui tõenäoline on mis tahes viisil maksuseaduste rikkumine tulevikus. Kui aga tugineda alltöövõtjale kvalifitseerimistingimuste täitmisel ning alltöövõtja paneb enne hankelepingu sõlmimist toime mingigi maksuseaduse rikkumise, võib peatöövõtja jääda hankest üldse kõrvale.