Vene hirm paneb küberkaitset testima

Enam kui 200 valitsus- ja eraorganisatsiooni 29 Euroopa riigist alustasid suurtestiga, mis kontrollib elutähtsate võrkude töövõimet küberrünnakute ajal, kirjutas Bloomberg. Kuigi üritus toimub iga kahe aasta tagant, ühtib tänavune ajastus USA ametnike ja julgeolekuekspertide hoiatustega, et Venemaa häkkerid võivad reageerida uutele sanktsioonidele rünnakutega USA pankade ja teiste ette­võtete vastu.

“Cyber Europe 2014 stsenaarium on väga realistlik. See matkib üle-euroopalisi rahutusi ja poliitilist kriisi, mis häirib teenuste kättesaadavust miljonitele Euroopa kodanikele,” selgitas ürituse korraldaja Udo Helmbrecht, kes on Euroopa Liidu võrkude ja informatsioonijulgeoleku agentuuri juht.

Venemaa kasvav kübervõime. Barack Obama administratsioon otsustas eile anda käiku sanktsioonid seitsmele Vene ametiisikule ja 17 pangandus-, energeetika- ja taristuettevõttele, keda seostatakse Venemaa presidendi Vladimir Putini siseringiga. Euroopa Liit kehtestas täiendavad sanktsioonid 15 Venemaa ametnikule.

Küberjulgeoleku spetsialistid arvavad, et Venemaa häkkerid on ühed parimad võrkudesse tungijad. Spetsialistide hinnangul on tõendeid, et häkkerid on juba sisestanud pahavara USA arvutitesse.

Finantsteenuste ümarlaud, mis koondab valdkonna ettevõtteid nagu Citigroup ja Bank of ­America, hoiab häkkimisohul pidevalt silma peal. “Küberrünnak on meie kõigi jaoks reaalne mure,” ütles organisatsiooni tehnoloogiaosakonna juht Paul Smocer. Tema sõnul on organisatsioon mures võimaliku rünnaku pärast.

Kui Venemaa otsustaks tasuda sanktsioonide eest küberrünnakutega, oleks raske neile jälile jõuda, kuna häkkerid võivad oma identiteeti ja asukohta võrgus lihtsalt peita. Näiteks võttis ekspertidel kaheksa kuud, et jõuda jälile Iraani häkkeritele, kes korraldasid 2012.–2013. aastal suurima rünnaku USA pankade vastu.

Maailma suurima rünnaku ootuses. Venemaa on oma digitaalse rünnaku võimekust üles ehitanud alates 2007. aastast. Tollal korraldas grupp ­Vene noori rea rünnakuid Eesti vastu pärast seda, kui valitsus otsustas muuta pronkssõduri asukohta.

Kuigi tõendid viitavad, et Vene valitsus nendes rünnakutes ei osalenud, on Vene militaar- ja luureteenistused kiiresti arendanud oma küber­sõja rünnakuarsenali. Venemaa korraldas Gruusia-vastase küberrünnaku 2008. aastal ning on teinud sama tänavu Krimmis ja teistes Ukraina osades.

Eesti vastu kasutatud rünnakumaht oli 100 Mb/sekundis, mis praeguse võimekusega võrreldes on väike, ütles AlienVault pahavara uurija ja laborijuht Jaime Blasco. Ta märkis, et detsembris toimunud rünnakud USA ja Prantsusmaa ettevõtetele olid 4000 korda suuremad kui toona Eesti vastu. “Venemaa võib rünnata USA tähtsat infrastruktuuri ja rünnak võib olla suurim, mis oleme iial näinud.”