Riigi säästud tulu ei teeni

01. mai 2014, 19:27

Riigi reservide investeerimisportfellide tootlus oli mullu kümnendi väikseim ja ulatus vaevalt üle nulli.

Reservide paigutamise viimase kümne aasta keskmine tulusus ulatub üle 2,6 protsendi, kusjuures keskmist kisuvad alla just paari viimase aasta kehvad tulemused.

Eesti 1,4 miljardi euroni ulatuvad säästud ehk riigi reservid on paigutatud sinna, kus juba mõnda aega märkimisväärset tulu teenida pole võimalik - rekordmadalate intressidega tähtajalistele hoiustele ja odavnevatesse Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse.

Samas ei saakski riigi sääste mujale paigutada, kuna reservide investeerimistingimused on ülikonservatiivsed ja karmistusid viimati märtsis veelgi.

Riigivõlakirjad kisuvad tootlusi alla

Läinud aastal oli stabiliseerimisreservi tootlus 0,05 ja likviidsusreservi tootlus 0,31 protsenti. Tänavu esimese kvartaliga on seis küll pisut paranenud ja tulu reservidelt oli vastavalt 0,66 ja 0,31 protsenti. Ent kui arvestada inflatsiooni, oleme silmitsi riigi säästude vähenemisega.

Kümnendi madalaima tootluse põhjus on reserve haldava rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Merle Wilkinsoni sõnul peamiselt Euroopa riikide võlakirjade hindade suur tõus viimasel viiel aastal, mis aga eelmisel aastal pöördus languseks.

“Kui euroala majanduskasv kiireneb ning Euroopa keskpank hakkab turgudele saatma signaale rahapoliitika karmistamisest, siis võlakirjade hinnad hakkavad langema ja investeeringute tulusus võib langeda isegi nulli või olla lühiajaliselt negatiivne,” nentis ta.

Lisaks võlakirjade madalseisule on viimastel aastatel olnud tähtajaliste hoiuste intressid ajalooliselt väga madalal tasemel.

Edukaim oli 2008. aasta

2008. aastal tegid Euroopa riiklike võlakirjade hinnad läbi kümnendi suurima tõusu ja stabiliseerimisreservi aastane tootlus ulatus siis lausa üle 8 protsendi. Samas jäi toonane hea tulusus normportfellile isegi pisut alla. Mullu aga ületas riigi reservide tulusus veidi normportfelli oma.

Wilkinson selgitas, et reservide paigutamisel, riskide juhtimisel ja varade tootlikkuse mõõtmisel võetakse aluseks Eesti Panga kaasabil loodud normportfellid. Normportfellid näitavad riikliku investeerimisportfelli riskitaluvust ning lähtuvad varade paigutamise eesmärkidest nagu likviidsus ja vara säilimine.

Märtsis karmistusid reeglid veelgi

Wilkinson tõdes, et riigikassa peamine ülesanne on säilitada reservide väärtus ja tagada väljamaksete tegemine igal ajal. Alles seejärel tuleb eesmärgina tootlus. See on ka üks põhjus, miks märtsis muudeti seniseid investeerimispõhimõtteid veelgi konservatiivsemaks - näiteks peab nüüdsest tehingu vastaspoolel olema kolmest lubatud reitinguagentuurist vähemalt kahe agentuuri reiting, millest võetakse arvesse madalaim. Varem piisas ühest reitingust kahelt lubatud reitinguagentuurilt.

Eelmisel aastal olid võlakirjade hinnad Wilkinsoni sõnul kõikuvad ja raskesti prognoositavad, kuid tänu reeglitele oli tagatud reservide väärtuse säilimine. “Lootus suuremale tootlusele on seotud alati suurema riskiga, mis võib tähendada hoopis reservide väärtuse kahanemist ehk kahjumit,” rõhutas ta.

Doktorikraadiga politoloog Viljar Veebel nentis, et just keskpankade ülimadalate intresside poliitika, mis toetab küll majandust laiemalt, on olnud üheks võlakirjade tootluse languse põhjuseks viimastel aastatel. “See on hind, mida oleme euroala solidaarsuse eest maksnud,” selgitas ta. “Teiste euroala riikide jaoks on antud probleem (Eestiga võrreldes - toim) vastupidine, sest reservide asemel on neil pigem üle ääre ajav võlgnevus ja pidev laenuvajadus.”

Ametnikud ei taha riski võtta

Veebli sõnul on ametnikel isiklik motivatsioon pigem ülikonservatiivset investeerimist toetada, sest edu korral nad boonust ei saaks, küll aga ootaks neid kriitika kaotuste korral.

Sama meelt oli SEB privaatpanganduse osakonna strateeg Peeter Koppel, kelle hinnangul võiksid reservid küll olla riigile senisest märksa parem tuluallikas, ent poliitiliselt oleks selline otsus ebamugav.

“Minule isiklikult meeldiks, kui riigile raha teenimise võimalust just stabiliseerimisreservi mõttes kasutamata ei jäetaks ning mõistlikus ulatuses riski võetaks, aga ma ei usu, et seda tegema hakatakse,” tunnistas ta. “Kui reservid teenivad hästi, ei pane seda keegi tähele. Kui aga näiteks realiseerub tavaolukorras maksimaalne võimalik miinus, siis öeldakse, et “poisid mängisid riigi rahaga” ning “selle raha eest oleks saanud X arvule koolimajadele uued katused”.”

LHV Panga nõukogu liige Heldur Meerits ütles, et praeguste rekordmadalate hoiuseintresside juures on konservatiivsete fondide madal tootlus paratamatu. “Mõned fondijuhid, sealhulgas ka Andres Viisemann (LHV fondijuht - toim) on hoopis suurendanud raha osakaalu portfellides,” märkis ta. “Ettevaatlik investor on praegu igati kehvade valikute ees ning tundub, et paremat nõu ei ole, kui need kehvad ajad ära kannatada.”

TASUB TEADA

Kuhu on paigutatud riigi säästud? 

Riigi reservide investeeringud eelmise aasta lõpus (osakaal portfellis) 

Stabiliseerimisreserv (361 miljonit eurot)  

  • Belgia võlakirjad 19,94%
  • Hollandi võlakirjad 19,66%
  • Prantsusmaa võlakirjad  19,47%
  • Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hoius  16,33%
  • Pohjola Bank plc Eesti filiaali hoius 13,44%
  • Saksamaa võlakirjad  5,05%
  • Rabobanki võlakirjad 4,12%
  • Soome võlakirjad 1,86%
  • SEB pangas kontojääk 0,13%

Likviidsusreserv (1,055 miljardit eurot)  

  • Hoius Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis 16,33%
  • Hoius Pohjola Bank plc Eesti filiaalis 16,13%
  • Kontojääk Danske Bank A/S Eesti filiaalis 14,54%
  • Kontojääk Swedbankis 13,16%
  • Rabobanki võlakirjad 12,05%
  • Belgia võlakirjad 10,26%
  • Hoius DNB Pangas 9,48%
  • Hoius Swedbankis 2,85%
  • Prantsusmaa võlakirjad 2,32%
  • ABN Amro võlakirjad 1,44%
  • Kontojääk AS SEB pangas 0,64%
  • Bergeri võlakirjad 0,3%
  • EIBi võlakirjad 0,24%
  • Kontojääk State Street Bank'is 0,01%

MIS ON MIS
Likviidsus- ja stabiliseerimisreserv

  • Eelmise aasta detsembri lõpu seisuga oli stabiliseerimiseservis võlakirju 70,1% ja hoiuseid 29,9% ning likviidsusreservis oli võlakirju 26,6% ja hoiustel ning pangakontodel oli 73,4% portfellist.
  • Vara säilimise tagamiseks moodustavad 94,3% stabiliseerimisreservi mahust ja 84,8% likviidsusreservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga emitentidesse.
  • Likviidsusreserv hõlmab riigi likviidseid finantsvarasid, sh haigekassa, töötukassa ja sihtasutuste raha.
  • Stabiliseerimisreserv on üldmajanduslike riskide vähendamiseks mõeldud eelarvepoliitiline abinõu. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. May 2014, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing