Ehitus. Rentijad hädas hoolduse tagamisega

07. mai 2014, 00:00

Ehitustehnika rendituru laienenud valik võimaldab ehitusettevõttel rentida ka spetsiifilisi masinaid, mida varem turul polnud.

Rentija valikul peetakse heast hinnast olulisemaks häid suhteid ning rendifirma paindlikkust ja võimekust masinaid vajadusel remontida.

OÜ Vennad Ehitus tegevdirektori Agu Mutli sõnul on laia tegevushaardega ettevõttel väikesed tööriistad endal olemas, ülejäänud masinate puhul kaalutakse, kas otstarbekam on osta või rentida. “Kui on vaja mingit betoonipurustajat kuu ­aega järjest kasutada, siis me muidugi ostame selle ja saame kaks-kolm korda odavamalt hakkama kui rentides. Aga suuri ja raskeid masinaid pole mõtet osta. Näiteks pole me ostnud ühtegi tõstukit,” tõi Mutli välja.

Tema sõnul loevad ehitustehnika rentija valimisel pikaajalised head suhted. “Kui pikemaks ajaks renditakse, siis küsitakse hinnapakkumist ja valitakse selle järgi. Aga paariks päevaks rentimisel loeb mugavus, valitakse see, kellega on paremad suhted ja kes on lähedal, kelle number on käepärast,” selgitas ta.

Käiakse sissekulunud rada. Kas rentija on väike või suur ettevõte, rolli ei mängi, hinnatakse stabiilsust. “Näiteks neil, kes on nime vahetanud, liitunud mõne suurema ettevõttega või siis turul päris uued, võib olla üsna keeruline. Ei kujuta ette, kuidas peab projektijuhi poole pöörduma, et see jutule võtaks. Käiakse väljakujunenud kohtades, kus alati käidud,” selgitas Mutli.

Ent kui uus tulija pakub pikemaks ajaks head hinda ja tekib usalduslik kliendisuhe, siis on ka edaspidine koostöö võimalik ja lihtsam jalad alla saada.

Mutli näeb alustavate ettevõtete jaoks nišši just paindlikkuses. Ta toob näite, et kui tegu on suurema objektiga, saab oma rendipunkti rajada otse selle kõrvale, mis on ehitajale kõige mugavam variant. Kuuldatavasti toimiti nii ERMi ehituse puhul Tartus. “Ehkki Tartu pole pealinn, on ka seal ühest linna otsast teise sõitmine üsna aeganõudev, nii võimaldab see ressurssi kokku hoida. Turule tulijale on hea võimalus, kui suudetakse nii mobiilne olla,” selgitas Mutli.

Loeb hind ja paindlikkus. ASi TREV-2 Grupp tehnikaosakonna juhi Toomas Pilleri sõnul valitakse neil lihtsamad masinad hinna järgi: “Võtame sealt, kellega paremini kaubale saame.”

Spetsiifilisemate masinate puhul vaadatakse, et rentija oleks valmis pakkuma paindlikke lahendusi. “Ehitushooaeg on lühike ja pingeline ning rendileandja peaks suutma tekkivaid probleeme lahendada. Kõik rendifirmad ei suuda näiteks tekkida võivaid rikkeid parandada,” tõi ta näite. Kui aga on kaks samadel tingimustel pakkumist, tehakse viimane valik hinna järgi.

Rentija hooldusvõimekus sõltub Pilleri hinnangul sellest, kas remondiosakond on ettevõttel endal olemas või ostetakse seda teenusena sisse, ja ka sellest, kuidas on töö ettevõttes korraldatud. Tema sõnul on Tallinna ümbruses olukord parem, ent mida kaugemale pealinnast sõita, seda keerulisemaks see muutub.

“Kui midagi katki läheb, siis Põlvas näiteks võib seisak olla üks-kaks päeva. Enamasti ei ole suudetud üle terve Eesti hooldusvõrku välja ehitada,” selgitas ta.

Paljud müüjad pakuvad renditeenust. Ehkki väiksematel tegijatel võib olla hooldust keerukam korraldada, sest väikefirmal ei pruugi rohkem masinaid ollagi kui ainult üks, mis katki läks, ei saa sellist reeglipärasust siiski välja tuua.

“Kõik oleneb ettevõttest. On ettevõtteid, kes suudavad probleemid operatiivselt lahendada, ja on selliseid, kes ei suuda. On väga tublisid väiksemaid firmasid ja on suuri brände, kes ei suuda kvaliteetset hooldust pakkuda,” tõi Piller näite.

Kuna kolleegide-konkurentidega suheldakse, võimaldab see enne teenuspakkuja valimist uurida teiste kogemust. Pilleri sõnul on läinud moodi, et müüjad on nõus ka renditeenust pakkuma. Näiteks talvine hooldeleping Raplas tehti lausa viieks aastaks. “Ja see tehnika on üsna kallis. Müügifirmad lühiajalist renti ei taha, aga alates hooajast ja pikemast ajast on võimalik juba kokku leppida,” selgitas ta.

Piller lisas, et turg on arenenud. “Valik on suurem. Kui varem oli võimalik rentida ainult lihtsaid rulle, siis nüüd on võimalik rendiks võtta ka kallimaid ja spetsiifilisemaid masinaid. Näiteks saab rentida isegi asfaldilaotajat. Neid pole palju ja neile pole ka palju tööd, aga ilma nendeta ei saa kvaliteetselt tööd teha. Võimalus masinat rentida lubab ettevõttel oma masinapargi tippu teistmoodi katta,” selgitas Piller.

Kui planeerida ja õigel ajal lepingud sõlmida, ei pea ka seda olukorda kartma, et rentimise ajaks kõik masinad kinni oleksid, lisas ta.

  • Riskide maandamiseks tööl vähem juhte

Multivara Transport OÜ juhatuse liikme Arno Tali sõnul on nende hinnad olnud alati keskmisest kõrgemad. Et riske maandada, on ettevõte vähendanud juhtide arvu ja pakub rohkem masinaid rendiks ilma operaatorita.

Tali sõnul sõltub olukord ehituses eurorahast. “Ei saa öelda, et sel aastal oleks väga palju töid, aga viimastel kuudel midagi siiski toimub,” rääkis Tali. “Ehkki suuri projekte pole, ainult trammiteede ehitus.” Ta lisas, et enne seda oli seis nagu viimased viis aastat ehk vaikne. “Järgmisel aastal, kui euroraha lahti läheb, selgub, millised objektid töösse lähevad,” lisas ta. “Arvan, et sel aastal jääb nõudlus rahulikuks, aga järgmisel aastal ei jätku tööjõudu ega tehnikat.”

Kui Multivaras oli kunagi tööl 60–70 juhti, siis nüüd on neid alles 25–30. Suund on võetud sellele, et tehnikat renditakse kliendile välja ilma operaatorita. “Kui talvel on rahulikum ja töid ei tehta nii palju, aitab see riske maandada,” selgitas Tali. Kuna suuremad rendifirmad, nagu Cramo ja Ramirent, juba teevad seda, on ka Multivara liikunud samas suunas. Ka välismaal on see rendifirmade puhul tavaline praktika.

Tehnikat soetades kalkuleeritakse hoolega. Multivara juhi sõnul on konkurents ehitustehnika turul tihe. “Pakkujaid on palju. Siiski oleme kriisis ellu jäänud ja võtame asju rahulikult. Kuna võib olla, et täna on nõudlus, aga homme pole, ei torma me ummisjalu uut tehnikat ostma. Kasutame selleks pankade abi ja kui oled viis aastat seotud, peab otsuseid tõsiselt kaaluma,” selgitas Tali.

Tema sõnul ollakse tehnika suhtes paindlikud ning vaadatakse, kust mida on võimalik soetada. “Kas on mõnel tarnijal midagi seisma jäänud või leiab Euroopast midagi soodsamat,” selgitas ta. Kõik ostetav ei pea olema ka uus, hangitud on ka kasutatud masinaid. “Buumi ajal muretseti palju uut tehnikat, mis hiljem võileivahinna eest Eestist välja müüdi. Enam ei osteta ükskõik mis hinnaga uut masinat,” kirjeldas Tali. On asju, mis on juba kümme aastat töötanud ja ikka veel töökorras. “Oluline on, kuidas mehed tehnikat kasutavad, hooldavad ja hoiavad,” rõhutas ta.

Kaevamine jääb ikka kaevamiseks. Ehituses tehnika kiiret vananemist kartma ei pea. “Uutel roomikutel ja buldooseritel on küll näiteks laserid peal, mis on uuenduslik, aga muidu on kaevamine ikka kaevamine,” selgitas Tali.

Kuna inimesed ei suuda tema sõnul kuigi kaua ühe tööandja juures püsida, tegutsetakse tagasihoidlikult. “Kui on parem pakkumine, lahkutakse. Palju töötajaid on ka Soomes. Me ei saa asju seetõttu väga uljalt võtta. Samas kui vaatame uusi noori tegijaid, siis nad on hakkamist täis, aga nad pole veel ka kõrvetada saanud,” selgitas Tali.

Tema sõnul on ettevõte läbi aegade olnud keskmisest kallima hinnakirjaga. “Eks oleneb sellest, kas maksud on makstud, mis ehitussektoris palju mõjutab,” rääkis Tali.

 

Kommentaar

  • Rendihinnad languses

Jaak Tõnismann, Jaxka OÜ
Müüsime algul kasutatud ehitustehnikat. Kui masinad platsil seisid, hakkasime neid 2010. aastal ka välja rentima. Praeguseks on müük jäänud väiksemaks ja rendi osa suurenenud.
Rendihinnad on viimase aastaga veidi langenud, kuna suured trassidega seotud torutööd said eelmise hooaja lõpuga läbi. Seetõttu on tehnikat igal pool palju, mis toob hinnad alla. Kui 2009.–2011. aastal oli tehnika puudujääk, siis hetkeolukord on selline, et platsid on täis, aga kliente napib. Kui varem maksis tund 42 eurot, siis nüüd 38.
Eks see, et praegu on kaevetööde riigihanked vähenenud, on vähendanud ka meie võimalusi. Ja et uus eelarveperiood pole veel peale hakanud. Aga suudame suuremate rendifirmadega konkureerida küll. Püüame kasvada ja muuta oma masinaparki veel mitmekesisemaks. Konkureerida aitab tehnopargi laiem valik, vaadatakse ka muidugi hinda. Kui suudad pakkuda soodsat hinda ja lisaks personaalsemat lähenemist ja kiiremaid lahendusi kui suured ettevõtted, siis kliente jagub. Muidugi on oluline ka heade operaatorite olemasolu.
Uusi kliente leiame eelkõige suusõnalise info liikumise kaudu. Kõige parem reklaam on hea töö – kui teed head tööd, siis info sellest liigub. Selle hooaja alguses on olnud lihtsam ka töötajaid leida, neid on rohkem saada ja saame valida. Kogemus loeb operaatori puhul palju, kel on tehnilist taipu, see tööta ei jää.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. May 2014, 18:39
Otsi:

Ava täpsem otsing