Erakonnad seadusemuudatuse osas eriarvamusel

Riigikogu võttis täna 45 poolthäälega vastu käibemaksu seaduse muudatuse, millega peavad maksukohustuslased hakkama käibedeklaratsiooni lisas andma detailset infot üle 1000 euroste tehingute kohta. Eelnõu vastu oli 30 opositsioonierakondade saadikut ja fraktsioonitu riigikogu liige Andres Herkel.

Enne nn 1000euroste arvete seaduse vastuvõtmist esitasid riigikogu fraktsioonide esindajad oma seisukohad eelnõu kohta.

Keskerakonna nimel sõna võtnud Aivar Riisalu märkis, et seaduse tegelik abi riigikassa täitumisele ja maksulaekumise paranemisele on olnud kogu aeg küsitav.

„Tegelikult normaalses ettevõtluses kõik need protsessid, mida me selle seadusega reguleerida tahame, toimivad niikuinii,“ lausus Riisalu riigikogus. Ta lisas, et selle seadusega pannakse administratiivkohustus normaalsele ettevõtlusele. Pettusega tegeletakse tema sõnul teisiti, näiteks on Riisalu hinnangul üks suurimaid probleeme Euroopa jaoks riikidevaheline nullkäibemaksu direktiiv. „See on üks koht, kus päris kindlasti oleks riikidevahelise koostöö kaudu võimalik arvestatavalt paremini maksupettusi avastada,“ teatas ta.

Riisalu ütles ka, et selle seadusemuudatuse vastuvõtmine ei lähe kokku peaministri jutuga, et Eestis on tegemist ülihea maksukeskkonnaga. „No ei vasta ju tõele! Enam ammu ei vasta tõele. Need deklaratiivsed jutud sellest, et me vähendame tööjõumakse ja et meie süsteem on mõnus, läbipaistev, tore ja ilus, no ei ole ju niimoodi,“ rääkis Riisalu. Ta avaldas lootust, et Reformierakond suudab oma käitumises teha korrektuure ning teatas, et Keskerakond seadust ei toeta.

Riisalu järel kõneles Reformierakonna nimel Remo Holsmer, kes meenutas, millised olid presidendi välja toodud puudused, kui ta jättis sama seadusemuudatuse eelmise aasta lõpus välja kuulutamata. Ta selgitas, et eelnõuga kaasneb nüüd pikem ja põhjalikum seletuskiri ning on tehtud ka mõned olulised muudatused:

• Käibedeklaratsiooni lisal ei pea vabade elukutsete esindajad: advokaadid, notarid ja kohtutäiturid kajastama arvete andmeid selliste tehingute eest, millele laieneb kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus.

• Maksuametile antakse õigus tähtajaliste erandite kohaldamiseks ettevõtetele, kes vajavad lisaaega IT-arenduste tegemiseks.

• Kuni 2016. aasta 20. jaanuarini on õigus esitada käibedeklaratsiooni lisal arvete andmeid summeeritult. 

• Välja jäetakse raamatupidamise seaduse muutmist käsitlev paragrahv, milles president nägi võimalikku vastuolu Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga.

„Teie ees oleva eelnõu eesmärk on ausa maksukeskkonna ja võrdsete mängureeglite loomine. See eelnõu on ettevõtjate huvides,“ ütles Holsmer.

Ta pöördus ka IRLi saadikute poole, meenutades, et eelmise aasta lõpus nad veel toetasid kõnealuse seaduse vastuvõtmist, kuid on nüüd teinud oma suhtumises pöörde.

„Ühelt poolt räägite te vajadusest maksuauguga võidelda, kuid olete kritiseerinud antud eelnõu, pakkumata menetluse käigus välja ühtegi alternatiivi ega ole teinud ainsatki muudatusettepanekut. See ei ole konstruktiivne lähenemine,“ lausus Holsmer.

Talle vastas oma sõnavõtus IRLi fraktsiooni liige Tõnis Palts, kes ütles, et ka varem oli enamik IRLi fraktsioonist seaduse vastu. „See, et me kokku leppisime, et see avatakse uuel aastal uuesti – selleks, et koalitsioon ei laguneks ja selleks, et sotsialistlikku pööret ei tuleks, olime tõesti selle poolt,“ meenutas ta.

Seaduse kriitikana lausus Palts, et muudetud on pisiasju, kuid säilinud on ebaproportsionaalsus. „Nimelt väidavad kõik ettevõtlusorganisatsioonid, et selle seaduse rakendumisest tulenev otsene koormus valitsussektorile ja erasektorile kokku on suurem kui loodetav saadav tulu parema maksulaekumise näol. Seaduse esitajad loodavad nn maksuaugu vähenemist 30 miljoni euro võrra aastas. Ettevõtlusorganisatsioonid kaebavad, et täiendav koormus võib ulatuda pessimistlikult kuni 80 miljoni euroni aastas, optimistlikult aga "vaid 30 miljonini",“ selgitas Palts.

Viimasena kõneles sotsiaaldemokraatide nimel Rannar Vassiljev, kes selgitas, miks SDE pooldab seadust, millele varem oldi vastu.

Tema hinnangul on uus seaduseelnõu parem ja põhiprobleemid on saanud vastuse. Jäänud on vaid küsimused, kas põhjalikum seletuskiri on piisav, et öelda, et selline viis käibemaksupettustega võitlemiseks on kõige mõistlikum siinses õigusruumi ja kas eeldatav saadav tulu ja konkurentsitingimuste paranemine ettevõtjate jaoks kaalub üles täiendava kohustuse.

„Ma arvan, et see ongi see põhiline asi, mille üle siin saalis tuleb otsustada ja tõenäoliselt mis jääb ka seaduse väljakuulutajale analüüsida. Meie Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt leiame, et, jah, pigem see kaalub üles selle,“ ütles Vassiljev.